Maailm

Teadlased: on aja küsimus, mil Hispaaniat ja Portugali võib tabada megatsunami

Toimetas Piret Kütt, 28. märts 2017, 16:21

1 KOMMENTAARI

1
!!!/ 28. märts 2017, 22:14
1755.a. küll mingit erilist "megatsunamit"e olnud. Oli lihtsalt tugev 3-4 magnituudine tsunami, mida igal sajandil ette tuleb. Igatahes mitte tugevam, kui olid see käesoleva sajandi 2004.a. India ookeani oma ning mõni aeg hiljem (3 maginituudise tsunamilaine kõrgus on 8-23 meetrit, 4 magnituudisel aga üle 23 meetri), Jaapanis Fukušimat tabanudt sunamid. MEGATSUNAMI peaks ikka tõest mega olema! Tõelisi MEGAtsunamisid tuleb õnneks äärmiselt harva ette. Suurimaid lained kergitavad ilmselt kas suurte asteoidide langemised ookeani või siis ebastabiilsete vulkaanilise saarte maalihked, varingud, kus mõnikord kümned, sajad või lausa tuhanded kuupkilomeetrid mäemassi mööda mandrilava langust ookeani vajusid (geoloogid on leidnud Vaikses ookeanis jälgi mitmest sellisest muistsest kataklüsmist.) Mis võisid kergitada tsunamilaineid, mille kõrgused ulatusid sadadesse meetritesse. Muuseas, selliseid ebastabiilseid kivimimasse on ka mõnede Atlandi ookeani vulkaanilistel saartel. Mis pooleldi "ausõna" peale veel veealuste nõlvakute kohal püsivad. Ja mida mingi maavärin liikuma võib panna.
Muuseas, kui praegu korduks 1755 aasta tsunami, siis oleks ohvrite arv märka suurem kui "tuhandetes". Kui juba tookord hukkus eri andmetel maavärinas ning järgnenud tsunamis eri andmetel 30-60 tuhat inimest, siis praegu on rannad märksa enam asustatud.. Mõnekümnetuhandelistest "suurlinnadest" on saanud miljonilinnad. Muistsete harvade kalurikülade asemel on rannad tuubi täis suvilaid, kuurorte ja suvitajatemasse. Võib arvata et sellistes oludes oleks nüüd ohvreid oluliselt rohkemgi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee