Eesti uudised

Trammid Tartusse: kas lauslollus või paratamatu areng? (53)

Asso Ladva, 27. märts 2017, 04:00
VANEMUISE TÄNAV: Siin võib hakata tramm sõitma.Foto: Aldo Luud
Parandage enne tänavad ja tehke sillad korda ning siis hakake mõtlema trammitee ehitusele, ütlevad paljud tartlased aasta alguses välja käidud trammiidee kohta. Kuid trammiliikluse entusiastide arvates peaks Tartu järgima muu maailma eeskuju ja trammid tänavatele tooma.

"Sel kuul algasid Tartu sõpruslinnas Tamperes trammitee ehitustööd, aga enne seda nad mõtlesid 16 aastat, meil võib sama kaua minna," jahutas Tartu abilinnapea Jarno Laur ootusi ja hirme.

Samal teemal

"Kui Tamperest rääkida, siis maksab sealne trammiehitus ligi 300 miljonit eurot, sama palju kulub neljarealise maantee ehitamiseks Tallinnast Tartusse," ütles hotelliärimees Verni Loodmaa.

"Kumba on tartlastele rohkem vaja, kas lühikest trammiliini või turvalist ühendust pealinnaga? Minu eelistus on maantee."

Loodmaa arvates sattus kodanikualgatuse korras välja käidud trammiliikluse idee linna üldplaneeringusse kiirustades. See on ainult mõte ilma igasuguste kalkulatsioonideta. Samuti jääb trammiteele ette nii mõnigi takistus, kõige suurem on Emajõgi. "Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik ehitada keset südalinna Atlantise ette veel üks sild, võib-olla on mu kujutlusvõime liiga väike," arutles Loodmaa.

Trammi eelised

"Tramm on hea vastus Tartu ühistranspordi probleemidele," ütles Laur.

"See ühendab Annelinna ehk suurima elanike arvuga rajooni linna teise serva jääva Lõunakeskusega, nende vahel on kõik tähtsamad sihtkohad – kesklinn, Maarjamõisa kliinikud ja ülikoolilinnak."

"Kui tramm liigub omaette koridoris, ilma takistusteta, siis ta püsib suurepäraselt graafikus," nimetas idee algataja maastikuarhitekt Mart Hiob muude trammi praktiliste eeliste kõrval selle usaldusväärsust.

"Samuti on ta kindel, sest sõidab rööbastel."

Trammientusiast Mart Hiob: Tramm muudab linna rohkem linnaks.Foto: Ilmar Saabas / Ekspress Meedia

Hiob räägib kummalisest fenomenist, mida pole veel keegi suutnud seletada. "Kui tramm ja buss sõidavad ühel liinil ja sama graafiku järgi, siis eelistab suurem osa neid," muigas Hiob.

"Ilmselt on tramm hea auraga, pealegi jätab linna külastajatele hea mulje, sest muudab iga linna linlikumaks."

Kõikide heade külgede kõrval tunnistas Hiob, et trammiliiklusel on üks suur häda – selle ehitus on kallis. Tartu raad annab samuti endale aru, et selle sisseseadmine maksab omajagu. Nii tulebki esimese asjana Lauri sõnul teha tasuvusuuring – palju läheb ehitus maksma, palju ülalpidamine, millised kulutused jääksid linnal trammiliini valmides tegemata, ja tuhat muud pisiasja. Kui tasuvus on mõistlik, alles siis saab asuda konkreetsemate asjade kallale ja kõik see võtab aega.

Tampere ehitab esimese järguna aastaks 2021 valmis 15 kilomeetrise trammiliini koos depooga ja see läheb trammivaguniteta maksma ligi 240 miljonit eurot, Soome riigi panus projekti on 70 miljonit. Erinevalt Tamperest tuleb Verni Loodmaa sõnul Tartul trammitee ehitusel loota märksa suuremale riigi või Euroopa toetusele.

Üks miinus – hind

"Linn peab tegema mitmesuguseid arvutusi ja plaane ning lõpuks võime jõuda järeldusele, et tramm pole Tartu jaoks," sõnas Laur.

"Võib-olla on siin vaja hoopis mingit muud lahendust, võib-olla piisab bussiliikluse kapitaalsest ümberkorraldamisest. Tartu ühistranspordile paneb diagnoosi uuring."

Loodmaa tunnustab kodanikualgatust, mis pakub välja ideid elu paremaks muutmiseks, kuid ei näe Tartus trammile tulevikku. "Õige pea on selgumas bussifirma, mis hakkab teenindama Tartu linnaliine," selgitas Loodmaa.

Trammiliikluse renessanss algas selle sajandi alguses Prantsusmaal. Siis hakkasid paljud linnad taastama kunagi üles võetud trammiliine või ehitama päris uusi. Põhjamaadeski on tramm uuesti au sisse tõusnud: peale Tampere käib ehitus Rootsis Lundis ja seda arutab Soome sadamalinn Turu. Kõik nad on Tartuga enam-vähem sama masti, märkis Laur.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee