Eesti uudised

Eelarvamused tõrjuvad alkohoolikuid abi otsima (7)

Katrin Helend-Aaviku, 24. märts 2017 04:00
Foto: Vida Press

Sügavalt on juurdunud kuvand, et alkohoolik võib olla ainult pargipingil või põõsa all tühjade pudelite keskel järjekordset peatäit väljamagav räpane inimvare ja et vägijookidega liialdaja on oma hädas ise süüdi, sest tal pole piisavalt tahtejõudu. Need arusaamad takistavad aga abivajajaid oma haigusele abi leidmast.

"Suur osa abivajajatest on tegelikult enesega toimetulevad ja tööl käivad inimesed. Nad võiksid saada abi, aga ühiskonnas juurdunud eelarvamuste tõttu nad kas eitavad või peidavad oma häda," räägib Tallinna ülikooli lektor Esta Kaal. Tema sõnul osa potentsiaalsetest abivajajatest eitab oma haigust, sest ei samasta end rahva seas normiks kujunenud alkohooliku kuvandiga. Kui ikka iga päev poe nurga taga pundunud näo ja räämas välimusega ei joo, siis pole põhjust muretseda.

Teine osa aga Kaalu sõnul küll tunnistab oma alkoholilembust, aga ei julge murest perearstiga rääkida, sest kardab, et haigusloosse tehakse vastav märge ja nad võivad kaotada oma töö. Paljudel puudub ka usk, et sõltlast on ülepea võimalik ravida.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

11.05.2017
"Ma ei saanud ühel hetkel aru, miks teised suudavad hommikul tööle minna, aga mina lähen jooma."
11.04.2017
OSKA MÄRGATA: pensionile jäämine toob eakale üksinduse ja paneb ta napsitama
31.03.2017
Uuring: pea pooli eestlasi on kahjustanud kaaslaste alkoholi liigtarvitamine
30.03.2017
"Mind saadab igal õhtul voodisse minnes hirm, kas purjus tütar tuleb ka täna öösel?"

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee