Eesti uudised

Kirik tahab rohkem kriisisolijaid aidata (29)

Marvel Riik, 22. märts 2017 08:30
EELK peapiiskop Urmas Viilma usub, et kirik saab inimesi ja politseid senisest prohkem aidata.Foto: Hendrik Osula / Ekspress Meedia
Veebruari lõpus kohtus politsei juhtkond peapiiskopi Urmas Viilmaga, et kaardistada kahe organisatsiooni koostöökohti. Ühe ühise võitlusteemana nähakse perevägivalda, millega vaimulikud sarnaselt politseile iga päev kokku puutuvad.

27. veebruari kohtumine Kirikuvalitsuses Eesti Evangeelse Luteri Kiriku (EELK) ja politsei- ja piirivalveameti (PPA) vahel toimus viimase initsiatiivil. Kohal oli PPA peakaplan Valdo Lust, kaplan Tõnis Kark ja peadirektori Elmar Vaher, kes koos peapiiskop Urmas Viilmaga kaardistasid kahe organisatsiooni koostöökohtasid, et erinevate õnnetuste ja kriiside juures paremini hakkama saada.

Samal teemal

Teemad laual olid päevakohased, mida saaks koos ära teha näiteks rändekriisis, aga ka võitluses perevägivalla vastu.

„Meil on Eestis 167 kogudust, kes suhtlevad väga palju inimestega. Meie vaimulikud külastavad kodusid, näevad, millistes olukordades inimesed elavad ja millised võivad olla probleemid või ohud. Kui on märgata, et kodus on näiteks vägivallajuhtumid, siis võiksime ennetavalt [politseiga] neid teemasid arutada,“ rääkis EELK peapiiskop Urmas Viilma, kelle sõnul on kirik läbi EELK Perekeskuse perevägivallaga kursis. Samuti tegutses Kuressaare koguduse juures ligi 15 aastat naiste varjupaik, kuhu naised said koos lastega vägivalla eest põgeneda.

„Me ei ole jõudnud ühegi konkreetse kokkuleppeni, küll aga leppisime kokku selles, et kohalikud konstaablid ja koguduse vaimulikud võiksid olla omavahel paremini tuttavad ja üksteise tööd toetada. See ei puuduta nüüd ainult perevägivalda, vaid üleüldse kogukonnaelu eest hoolt kandmist. Hetkel pole muud, kui püüame hoida silmad lahti ja märgata,“ täpsustas peapiiskop.

PPA peakaplan Valdo Lusti sõnul jõuaks abi senisest kaugemale, kui teha suuremat koostööd. „Kiriku väga ulatusliku võrgustiku ära kasutamine näiteks perevägivalla probleemi teadvustamisel, ennetustegevuses ja sellesse võrgustikku kuuluvate inimeste hoiakute kujundamisel aitaks olulisel sõnumil ehk jõuda ka nende huvigruppideni, kelleni PPA muidu ehk ei jõuakski,“ ütles Lust.

Psühhoterapeut Kait Sinisalu on ligikaudu 20 aastat nõustanud naisi, kes on kannatanud lähisuhtevägivalla all. Ta kohtub nendega enamasti tugikeskustes, kuhu ka politsei neid toob. Käesoleval aastal on ta juba nõustanud 50 naist.

Mõttesse, et kirik võiks tulla appi perevägivallajuhtumite puhul, suhtuvad Sinisalu ja ka teised psühhoterapeudid ettevaatlikult. „Ma kardan, et suhtumine on selline, et ka vägivallatseja on ohver ning vajab sama palju abi,“ räägib Sinisalu, kes ei eita, et nii võib tõesti olla, aga unustada ei saa, et täiskasvanud inimene otsustab ikkagi ise, kuidas ta käitub.

„Mis vägivaldses suhtes toimub, on see, et vägivallatseja tegeleb enda tunnete väljaelamise ja oma partneri käitumise mõjutamisega. Muutuse tulekuks peab ta aga tegelema enda käitumise muutmise ja oma partneri tunnetega arvestamisega,“ selgitab ta.

Pikk jutt lühidalt: töötamine vägivallaohvriga on pikaajaline, selle spetsiifikat tuleb tunda ning nõuab eraldi väljaõpet, mida praegu pakutakse Eestis näpuotsaga. Nii Sinisalu kui teiste vaimse tervise spetsialistide kartus on, et kirik on vägivallajuhtumites neutraalne, mille juures võib ohver abi asemel veel rohkem kannatada, isegi elu kaotada. „Kirikule on traditsioonilised pereväärtused väga olulised ja ma ei tea, kas kirik ikka soovitab vajadusel kannatanule, et suhtest tuleb põgeneda nii ruttu kui su jalad võtavad,“ mõtiskleb Sinisalu.

Viilma sõnutsi on vaimulike kogemus ja ettevalmistus „nii ja naa“. „Meil ei hakka iga koguduse vaimulik perevägivallaga tegelema. Saame aru, et see vajab ettevalmistust,“ selgitab piiskop, rahustades skeptikuid sellega, et mujal maailmas on perevägivallajuhtumite lahendamisel kirikul oma osa. „Eestis tunduvad kõik sellised äraunustatud asjad väga uuena. Tegemist on täiesti normaalse kiriku teenimise tööga,“ kinnitab ta.

Kirik teeks politseiga koostööd tasuta ja on valmis soovitama inimestel ka lahku kolimist, kui vägivalda ei ole muud moodi võimalik vältida. Kuid on üks asi, millest kirik üle ei astu – pihisaladus, mida vaimulikud peavad pidama. Viilma ütles, et sellised juhtumid, kus keegi tunnistab vaimulikule kuritegu, kuuluvad rohkem filmimaailma, aga neid ei saa välistada. „Kui vaimulik seob ennast inimesega läbi sellise info, siis tema ülesanne on seda inimest niipalju suunata, et inimene tunnistaks selle ise üles.“

Sinsalu sõnul on kõige tähtsam see, et abivajaja ei jääks abita, kuid praegune kiriku tegevus jätab endast agressiivse mulje. „Minule tundub, et see on võitlus vaimse tervise teenuste turu pärast, kus kvaliteedile rõhku ei panda.“

PPA ja EELK järgmine kohtumine toimub aprillikuu lõpus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee