Eesti uudised

UURING: Pagulasteema enam ei eruta, kuid pagulasi ootame Eestisse järjest vähem (53)

Toimetas Maria Rozbaum, 22. märts 2017, 07:34
Foto: ARGO SOOLEP
Juba teist aastat läbi viidud kodanike väärtushinnanguid kaardistavast uuringust selgus, et kui aasta tagasi pidas pagulasi ühiskondlikult kõige olulisemaks probleemiks 23% vastajatest, siis praegu peab seda probleemiks vaid 2%. 

"Aasta tagasi pidasid Eesti kodanikud pagulasi kõige olulisemaks probleemiks ühiskonnas, nüüd on see teema inimeste hinnangul tähtsust oluliselt kaotanud," rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. "Kindlasti on sellele oluline mõju meedial: kui siis oli pagulasteema negatiivse fooniga uudistes peaaegu iga päev, siis peale Euroopa Liidu lepingut Türgiga on teema uudistes tähtsuse minetanud." 

Kui inimestelt küsiti, kui palju oleks Eestile jõukohane ühes aastas pagulasi vastu võtta, siis keskmiselt pakuti 20 pagulast, samas aasta tagasi hinnati jõukohaseks arvuks 30 pagulast aastas. Seega siia saabuvate pagulaste arvu osas on inimeste seisukoht muutunud pigem rangemaks.

"Kuigi inimeste tajutud ühiskondlike probleemide seas on pagulaste teema langenud tagaplaanile, siis ei tähenda see, et ilmtingimata oleks antud küsimuses vastajad märkimisväärselt liberaalsemaks muutunud," sõnas Espak. 

Samal teemal

Kahanenud on hirm, et Eestit ähvardab massiimmigratsioon

Endiselt soosivad inimesed immigratsiooni samast kultuuriruumist. 2016. aastal arvas 73% vastajatest, et samast kultuuriruumist võiks lubada siia tulla paljudel või piiratud arvul, ehk pigem lubada. 2017. aasta uuringu põhjal on pigem samast kultuuriruumist sisserändajate suhtes positiivselt meelestatud 80% vastanutest

Mõnevõrra väiksem on aga nende inimeste osakaal, kelle arvates oleks Eestile aastas jõukohane vastu võtta 0 pagulast. "2016. aastal oli selliselt vastanuid 23%, kuid 2017. aastal on sellisel seisukohal 18% vastajatest. Inimeste kergelt leebemat suhtumist näitab ka küsimus: "Mil määral peaks Eesti riik lubama erinevast kultuuriruumist pärit inimestel siia elama tulla?" 2016. aasta uuringus arvas 73%, et võiks lubada väga vähestel või üldse mitte lubada, viimases uuringus aga oli selliselt vastanute osakaal 68%," märkis Peeter Espak.

Uuring viidi läbi MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja Turu-uuringute AS-i koostöös.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee