Eesti uudised

Eesti elanikud peavad meeste ja naiste vahelist võrdsust oluliseks, kuid kodutöid teevad endiselt naised (100)

Maarit Stepanov, 21. märts 2017, 18:32
MÕNES ASJAS VÕRDSED: Turu-uuringute uuringujuht Vaike Vainu (pildi keskel) sõnul võtavad mehed naistega võrdselt osa lastega tegelemisest ja rahaasjade korraldamisest, kuid naiste teha on igapäevased kodutööd.Foto: Tiina Kõrtsini
Täna tutvustas sotsiaalministeerium soolise võrdõiguslikkuse monitooringut, mille tulemustest selgub, et Eesti pered järgivad endiselt traditsioonilisi soorolle, kuid on töid, mida teevad nii mehed kui naised.

Turu-uuringute aktsiaseltsi sügisel läbiviidud küsitluse tulemusel selgus, et üle poole Eesti inimestest traditsioonilisi soorolle ei toeta, kuid nende mõju märkimisväärselt vähenenud pole. Turu-uuringute uuringujuht Vaike Vainu selgitas tulemusi:

"Võib öelda, et igapäevased rutiinsed tööd on suures osas Eesti peredes just naiste kanda. Samas on ka palju töid, mille osas jaguneb meeste ja naiste vastutus kas võrdselt või vastutatakse ühiselt."

Ühe sellise jagatud kohustustena tõi ta välja lastega tegelemise, teisena rahaasjade korraldamise. Küsitluse järgi on mehed endiselt need, kelle sissetulek on suurem ning kelle vastutada jäävad ülesanded, mida pole tarvis igapäevaselt teha: nagu näiteks remonditööd või auto sõidukorras hoidmine.

Vainu lisas, et meeste ja naiste vahelised tööd on sageli võrdsemalt jaotatud peredes, kus naistel on kõrgem haridus. Rahulolematust kodutööde jaotuse osas on kogenud 56 protsenti naistest ja 27 protsenti meestest.

Uuringu tulemusel on oma koduse tööjaotusega kõige vähem rahul 40ndates abielus olevad naised, kes on palgatöölised ja kel on alaealised lapsed. Meestest on koduste tööde jaotuse osas kõige vähem rahul üksi elavad mehed.

Tööelust rääkides tõi Vainu välja, et 60 protsenti küsitletutest arvab, et meeste võimalused on tööelus paremad kui naistel. "Võrdseks pidas meeste ja naiste võimalusi 32 protsenti ja naiste võimalusi pidas paremaks kõigest 4 protsenti elanikest," ütles ta ja lisas, et võrreldes 2009. aastaga, mil majandust räsis kriis, on arvamus, et meestel on tööelus paremad võimalused, veidi kasvanud.

Seda, et mehed ja naised peaksid saama sama töö eest võrdset tasu, arvas 95 protsenti küsitletutest. Sellest hoolimata oli palgalõhest kuulnud 69 protsenti vastanutest. Vainu lisas, et palgalõhet pidas suureks probleemiks kokku 64 protsenti sellest kuulnud inimestest. “Soolise palgalõhe põhjuseid on väga palju erinevaid, aga mis koorus monitooringu tulemustest välja on see, et ka naised ise on vähem altid küsima näiteks palgatõusu,” tõi ta esile neist ühe.

Lisaks uuriti veel, kas inimesi on tööl nende soo pärast ebavõrdselt koheldud. Selgus, et võrreldes varasemate aastatega, on sellised juhtumeid rohkem, kuid Vainu sõnul võib see olla seotud inimeste suurema teadlikkusega. Vastanutest oli end viimase nelja aasta jooksul töösituatsioonides soo pärast ebavõrdsena tundnud 31 protsenti meestest ja 38 protsenti naistest. Kõige enam oli ebavõrdne kohtlemine seotud töötasuga.

Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski sõnul on ette on valmistatud eelnõu, mis lubaks tööinspektsiooni volitusi laiendada. Ta lisas, et selle eesmärgiks pole ettevõtjaid ebavõrdse palga pärast karistada, vaid luua tööriist, mis lubaks ettevõtjatel oma palgakorraldust teiste samas sektoris tegutsevate firmadega võrrelda. Minister lisas, et teadlikult ollakse reformivas ka hüvitiste süsteemi, et võimaldada ka isadel rohkem lastega kodus olla. "Teiste riikide kogemus on näidanud seda, et seda tüüpi muutustel, kus ühiskondlikku käitumist kujundatakse ülalt alla, on hiljem ka laiem mõju erinevatele hoiakutele," ütles minister.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee