Maailm

Terroristid hoiavad Euroopat sihikul (18)

Allan Espenberg, 18. märts 2017, 04:00
TERRORISTI VAHISTAMINE: Brüsseli terrorirünnakute võtmetegija, Maroko päritolu belglane Mohamed Abrini vahistati mullu 8. aprillil Anderlechtis. Foto: Reuters/Scanpix
Brüsselis hukkus mullu 22. märtsil terrorirünnakutes mitukümmend inimest ja haavatuid oli sadu. Seetõttu on õige aeg uurida, kuidas edeneb selle kuritöö uurimine ja mida plaanivad terroristid tänavu Euroopas korraldada.

Pariis, Brüssel, Nice ja Berliin. Need on Euroopa linnad, kus on poolteise aasta jooksul korraldatud eriti jõhkrad terrorirünnakud, mis tapsid hulgaliselt süütuid inimesi ja sandistasid veelgi rohkem.

Samal teemal

Pärast mullu 19. detsembril Berliinis toimunud terrorirünnakut pole Euroopas enam midagi sarnast õnneks juhtunud, kuid liiga optimistlik ei tasu selles osas siiski olla. Terrorirünnak on selline asi, mis tuleb sõltumata tavainimeste, poliitikute või politsei tahtest. Küsimus on ainult selles, millises paigas ja milliste tagajärgedega.

Juurdlus tegi kindlaks, et aasta tagasi taheti Brüsselis tappa eeskätt USA, Venemaa ja Iisraeli kodanikke. Samuti olevat terroristid olnud mõnda aega kahevahel, kas kasutada Kalašnikovi automaate või panna pommid plahvatama. Lõpuks otsustati viimase kasuks, sest nii saab rohkem inimesi surma.

Belgia politsei avalikustas eelmise nädala lõpus aasta tagasi Brüsselis Zaventemi lennujaama rünnanud terroristide omavahelise kõneluse. Kümneminutiselt helilindilt on kuulda Najim Laachraoui ja Ibrahim El Bakraoui häält. Need on mehed, kes panid lõhkeseadeldised käima.

Helifailid avastati ühe terroristi sülearvutist, mis oli visatud Brüsseli Schaerbeeki rajooni prügikonteinerisse, kust korravalvurid selle pärast terroriakti leidsid. Nüüdseks on õnnestunud arvuti kõvakettal olnud failid taastada.

Belgia ajalehtede De Standaard ja Het Nieuwsblad andmetel saadeti viimane teade päev enne pommiplahvatusi, 21. märtsil Süüriasse Ar-Raqqah’ linna emiirile. Selles rääkisid terroristid, et järgmisel päeval viiakse terroriplaan ellu. Terroristid ütlesid, et nende siht on lennujaam ja metroo ning neil on üle saja kilogrammi atsetoonperoksiidi.

"Tuleb tegutseda nii kiiresti, kui võimalik," räägib Laachraoui, kelle sõnul võidakse nad iga hetk arreteerida.

"Me sooviksime korda saata midagi suuremat, kuid arvatavasti on tegu Allahi tahtega. Me peame tegutsema praegu, sest vastasel korral mädaneme elu lõpuni vangikongis," kõlab Laachraoui hääl.

Ta ütleb: "Üks vend andis meile teada, et homme hommikul väljub lennujaamast palju Ameerika, Venemaa ja Iisraeli lennureise."

Eesmärk oligi tappa võimalikult palju ameeriklasi, venelasi ja juute.

Mehed rõhutasid, et kõik plahvatab Allahi tahtel ühel ajal. Laachraoui ütleb, et terroristid võtsid vastu otsuse, et kõige rohkem inimohvreid on siis, kui sokutada pommid rahvamassi keskele ja õhkida siis korraga.

Ajalehtede teatel oli arvutis ka audiopöördumine Belgia valitsuse poole, milles mõnitati Euroopa riike, kes kulutavad miljoneid eurosid oma turvalisuse tagamiseks ja hoiavad terroriaktide uurimiseks töös tuhandeid uurijaid, kuid nendest abinõudest pole karvavõrdki kasu.

Marokolased ja süürlased

Sama intensiivselt, nagu uuritakse Berliini ja Pariisi terrorirünnakuid ja võetakse aeg-ajalt kinni kahtlusaluseid, käib samasugune töö ka Belgias. Seejuures teevad terroristide käe läbi kannatanud riigid tihedasti koostööd, millesse on kaasatud ka rahvusvahelised organisatsioonid.

Brüsseli föderaalse kohtupolitsei ülem Eric Jacobs tunnistas, et nad vajasid 22. märtsi rünnaku uurimisel välismaa kolleegide abi. "Mõningate asjade puhul oli meil vähe kogemusi ja me pöördusime teiste riikide politsei poole," lausus Jacobs.

Ta täpsustas, et belglased vajasid abi näiteks lõhkeainete analüüsimisel ja teatud andmete kiirtöötlemisel. Appi tulid Europol ja Interpol.

Jaanuari lõpus viidi Belgiast tugevdatud valve all üheks päevaks Pariisi 32aastane Maroko päritolu belglane Mohamed Abrini, keda peetakse Brüsseli terroriaktide peamiseks organiseerijaks. Nüüd sai ta ametliku süüdistuse ka Pariisi terrorirünnaku korraldamises 2015. aastal.

Mohamed Abrini Foto: Reuters/Scanpix

On teada, et Abrini saabus koos kahe enesetaputerroristiga Brüsseli lennujaama 22. märtsil 2016 ja lahkus sealt veidi enne plahvatusi. Tema kohaloleku fikseerisid videokaamerad ja samuti tundis ta ära taksojuht, kes oli terroristid lennujaama sõidutanud. Politsei peab teda Brüsseli rünnaku korraldamise üheks võtmetegelaseks ja Pariisi rünnaku ettevalmistamise aktiivseks osalejaks.

Varem peeti Pariisi rünnakute ainsaks ellujääjaks Maroko päritolu Belgias sündinud, kuid Prantsusmaa kodakondsusega Salah Abdeslami, keda hoitakse praegu ?le-de-France’i regiooni vanglas. Ta keeldub rääkimast ja on andnud üsna vähe tunnistusi.

Samuti on kindlaks tehtud isik, kes tegi Pariisi ja Brüsseli terrorirünnaku lõhkeseadmed. Belgia ajalehes La Libre Belgique öeldi, et see on 1992. aastal sündinud Süüria pagulane, kes jõudis Euroopasse viimase migratsioonilaine ajal Ahmad Alkhaldi valenime all. Ta tegi üle 300 kilo lõhkeseadmeid. Politseil on olemas tema DNA. Nüüd on alustatud terroristi otsinguid. Uurijatel õnnestus küll teada saada, kuidas ta jõudis Süüriast Belgiasse, kuid terroristi jäljed kaovad Viinis. Anti välja tema rahvusvaheline vahistamismäärus. Teda peetakse teadaolevatest terroristidest ainsaks viimaste aastate terrorirünnakute peategelaseks, kes on veel elus ja vabaduses.

Terroristide püüdmine käib täie hooga

Belgia politsei tegutseb aktiivselt ja raporteerib meelsasti ajakirjanduselegi oma edusammudest. Politsei kinnitusel korraldatakse operatsioone ja haaranguid kogu aeg ning hoitakse olukorda kontrolli all. Pidevalt võetakse kinni terrorismis kahtlustatavaid, kuid kas see päästab Belgiat järgmisest terrorirünnakust, pole sugugi kindel.

Eelmise aasta lõpus teatas Brüsseli föderaalse kohtupolitsei ülem Eric Jacobs Belgia prantsuskeelsele ajalehele La Derniere Heure, et kahe viimase aasta jooksul on koostöös luureorganitega ära hoitud kuus terrorirünnakut. Jacobsi sõnul saab politsei iga päev umbes 600 sõnumit, milles räägitakse terrorismist.

Mullu detsembris võeti Belgias kinni kümme lapsterroristi, kes kavatsesid rünnata jõululaatasid. Belgia prokuratuuri esindaja Eric Van Der Sijpti teatel värbavad terroriorganisatsioonid sageli terroriaktide ettevalmistamiseks või elluviimiseks teismelisi. Lapsed said terroristidelt juhtnööre interneti vahendusel, kus neid videosõnumites õpetati pomme valmistama ja tapma.

Molenbeekis peeti jaanuaris suure politseioperatsiooni käigus kinni kolm arvatavat terroristi. See on Brüsseli osa, kus elab väga palju islami taustaga immigrante. Piirkond sai kurikuulsaks pärast Pariisi ja Brüsseli terrorirünnakuid, sest osa aktide korraldajaid ja osavõtjaid oli seotud Molenbeekiga.

25. jaanuaril võeti Brüsselis (Molenbeekis, Schaerbeekis, Anderlechtis ja Laekenis) kinni mitu Islamiriigi liiget, kes olid hiljuti naasnud Süüriast ja Iraagist. Viis päeva varem oli kohus saatnud vangi 13 kurjategijat, kes olid teinud Pariisi ja Brüsseli rünnakutes osalenud terroristidele valedokumente.

Veebruari lõpus evakueeriti terroriohu tõttu Brüsseli kontserdisaal Ancienne Belgique, sest inimesed olid kuulnud tundmatult isikult võimalikust pommist.

Märtsikuus võeti Belgias kinni mitu inimest, keda kahtlustatakse terroristide rahastamises.

Mõni nädal tagasi jõudis meediasse info, et nii mõnigi Brüsseli linnavalitsuse ametnik müüs Süüriast naasnud islamivõitlejatele Belgia passe – hinnaga 15 000 eurot tükk. Politsei on leidnud seitse võltspassi, mis on tehtud 2016. aasta teisel poolel, s.t pärast Brüsseli terrorirünnakut. Ametnikud vormistasid dokumendid riigi rahvastikuregistris olevate inimeste nimele, kuid džihadistide fotode ja biomeetriliste andmetega.

Märtsi alguses avaldasid Islamiriigi teabekanalid video, mis oli filmitud Brüsselist 40 kilomeetri kaugusel Antwerpeni linnas. Selle põhisõnum oli: "Me oleme ikka veel siin!" ja selles ähvardati Belgiat uute terrorirünnakutega. Kriminaalekspert Ahmet Yayla ütles, et Antwerpeni raudteejaam võib olla terroristide üks sihtmärke.

Islamiriik on üles kutsunud oma toetajaid korraldama Euroopas terrorirünnakuid juutideks maskeerunutena, sest ultraortodokssete juutide lohmakatesse rõivastesse saab peita palju relvi.

Europol, Interpol ja teisedki vastavad organid hoiatavad aeg-ajalt, et kusagil Euroopas võib kohe-kohe terrorirünnak toimuda. Need on siiski vaid oletused, sest mingeid fakte pole tavaliselt olemas.

Belgia kohus saatis Islamiriigi timuka vangi

Veebruaris mõistis Belgia kohus Vilvoorde linna 24aastase elaniku Hakim Elouassaki 28 aastaks vangi. Juurdlus selgitas välja, et ta kuulus noori belglasi islamivõitlusesse värvanud ühenduse Sharia4Belgium koosseisu, oli Islamiriigi aktiivne võitleja ja osales sõjategevuses Süürias. Belgiast olevat Süüriasse ja Iraaki sõdima siirdunud umbes poolsada meest, mis on võrreldes rahvaarvuga Euroopa riikide hulgas tippsaavutus. Kõige rohkem sõidab Euroopast Islamiriigi eest sõdima aga prantslasi, kes moodustavad eurooplastest umbes 27%.

Hakim Elouassaki Foto: Deredactie.be

Paar aastat tagasi osales Elouassaki pantvangi hukkamises, sest viimase sugulastel ei õnnestunud nõutud 70 000 eurot lunaraha kokku saada. Terrorist pani tapatöövideo netti üles. Hiljem aitas just see kurjategija paljastada ja pärast tema naasmist Belgiasse vastutusele võtta. Elouassaki on esimene Islamiriigi timukas, kes mõisteti Belgias süüdi. Kohtu all oli veel viis väidetavat terroristi, kuid nende süüd ei suudetud tõestada ja nad lasti vabaks.

Brüsselit tabas 22. märtsil 2016 šokk

2016. aastal olid 22. märtsi hommikul kella 8 ja 9 vahel plahvatused Brüsseli Zaventemi rahvusvahelises lennujaamas ja Maalbeeki metroojaamas. Terroriaktides hukkusid 32 süütut inimest ja kolm terroristi ning umbes 350 inimest sai haavata. Vastutuse plahvatuste eest võttis endale Islamiriik.

Brüsseli terroriakti tegijad said Belgia riigilt sotsiaalabi: viiele terroristile maksti enam kui 50 000 eurot. Pariisi terrorirünnaku 13. novembril 2015 organiseerinud Salah Abdeslam, kes on sündinud Brüsselis, sai 21 000 eurot, kusjuures nagu hiljem selgus, polnud tal üldse õigust abiraha saada. Viimane makse tehti talle kolm nädalat enne terroriakti. Belgia võimud püüdsid end sellest apsakast välja vabandada väitega, et nende teada ei kasutanud terroristid saadud raha rünnakute ettevalmistamiseks.

ŠOKK: Kaks pommiplahvatust külvasid Brüsselis Zaventemi lennujaamas surma ja vigastusi. Foto: AFP/Scanpix

Juurdlusega tegelevad ametnikud on välja arvestanud, et kui Pariisi rünnakuteks kulutasid terroristid umbes 30 000 eurot, siis Brüsseli terroriaktid läksid neile maksma vaid ligikaudu 3000 eurot. Samas tekitasid 22. märtsi terrorirünnakud Belgia riigile umbes miljard eurot kahju. Pärast neid rünnakuid hakati Brüsselit nimetama Euroopa ja ka maailma terroripealinnaks.

Veebruari lõpus kiitis Belgia valitsus heaks seaduseelnõu, mille järgi võrdsustatakse terrorirünnakute tulemusel kodu- või välismaal haavata saanud belglased Teises maailmasõjas kannatanutega. See tähendab, et nad saavad riikliku solidaarsuse staatuse ja nende suhtes hakkavad kehtima samad soodustused ja hüvitised nagu sõjaveteranidelgi. Nii tasutakse 22. märtsi ohvrite ravikulud ja neile makstakse invaliidsuspensioni. Kui inimene on terrorirünnaku tagajärjel kaotanud täielikult töö- ja eluvõime, siis makstakse talle vähemalt 20 000 eurot aastas. Uus korraldus ei kehti Belgias vigastatud välismaalaste kohta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee