Maailm

Stella nurjas Merkeli ja Trumpi kohtumise, homme üritatakse uuesti (1)

Aadu Hiietamm, 16. märts 2017, 04:00
LOODUSJÕUD SEKKUSID: Berliinis Tegeli lennuväljal oli Airbus A340 juba stardivalmis, et võtte suund Washingtonile, kui Saksamaa liidukantsler Angela Merkel sai ootamatu kõne USA presidendilt Donald Trumpilt, kes rääkis USA idarannikut ähvardavast lumetormist Stella ning soovitas algselt teisipäevale kavandatud kohtumise edasi lükata reedele.Foto: AP / Scanpix
Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli teisipäevale plaanitud tutvumiskohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga jäi ära USA idarannikut tabanud lumetormi Stella tõttu. Poolte kokkuleppel lükati kokkusaamine reedele.

Berliini lennuväljal ootas esmaspäeva õhtul 20 ajakirjanikku lennukis liidukantsler Angela Merkeli saabumist, et sõita koos temaga Washingtoni kohtuma USA presidendi Donald Trumpiga. Liidukantsler tuli kohe pärast lennukisse jõudmist ajakirjanike juurde ja ütles: "Mul on halbu uudiseid."

Samal teemal

Merkel sõnas, et teel lennuväljale sai ta autos kõne Donald Trumpilt, kes kurtis, et USA idarannikut ohustab võimas lumetorm Stella, vahendab Bild Online. Ja kuigi ilmaprognoos ei ole veel päris selge, on parem karta kui kahetseda, arvas Trump. USA president ütles, et šansid Merkeli lennuki maandumiseks Washingtonis Dullese lennuväljal on vaid 50:50 ning taolises olukorras ei tasu riskida.

Kuigi nii Merkeli kui ka Trumpi töökalendris oli raske leida uut vaba aega, see siiski leiti ning uus katse kokku saada tehakse juba homme. Olgu lisatud, et tegelikult jäi lumetorm oodatust palju nõrgemaks ja visiidi edasilükkamine oli mõnes mõttes ülereageerimine. 

Esimene silmast silma kohtumine 

Nii Angela Merkel kui ka Donald Trump ootavad tegelikult põnevusega esimest silmast silma kohtumist. Seni on nad vaid kaks, ja kui arvestada ka esmaspäevast tormijuttu, siis kolm korda telefoni teel kõnelnud.

Kui USA eelmine president Barack Obama kirjeldas Euroopa Liitu ajaloolise projektina ja kutsus eurooplasi kokku hoidma, siis Donald Trumpi arvates on Brexit ehk Suurbritannia väljaastumine Euroopa Liidust tark samm ja tulevikus on oodata järgmiste riikide väljaastumist. Trumpi sõnul peab ta Merkelit küll tugevaks poliitikuks ja austab teda, kuid põgenike lubamine riiki oli suur viga.

Obama seevastu lausus kogu kaheksa-aastase valitsemisaja jooksul Merkeli kohta peamiselt kiidusõnu, tõi teda teistele eeskujuks ja autasustas juba 2011. aastal Presidendi vabadusmedaliga ( Presidential Medal of Freedom). Merkel oli sellega Helmut Kohli järel teine USA nii kõrge autasu saanud sakslane.

Merkel ütles, et ei kavatse eelseisval kohtumisel Trumpiga keskenduda tema kohta tehtud kriitikale. Oluline on kokku leppida Saksamaa ja USA koostöö põhialustes.

"Minu moto sellel kohtumisel on rääkida teineteisega," rõhutas Merkel. Kõneluste keskmes on kaubandussuhted, sest Trump on ähvardanud piirata kaubavahetust protektsionistlike meetmetega. USA oli 2016. aastal Saksa kaupade suurim turg. Seejuures ületas Saksamaa eksport USAsse impordi koguni 49 miljardi euro võrra ning Trumpile selline asjade seis ei meeldi.

Donald Trump soovib Angela Merkelilt muu hulgas saada nõu, kuidas suhelda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, teab ajaleht The New York Times. 

Moskvas ei varjatud enne Donald Trumpi ametissevannutamist, et seal loodetakse suhete (kiiret) paranemist. Reaalselt tõmbas aga Washington pidurit ja praeguse seisuga kohtuvad Trump ja Putin esimest korda alles Hamburgis, kus 7. ja 8. juulil peetakse peamisi tööstusriike ja arengumaid ühendavat G20 tippkohtumist. Nii vähemalt arvas mõne päeva eest intervjuus telekanalile CNN Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov

Kaitsekulud vajavad tõstmist 

Kindlasti tuleb Merkeli ja NATO kohtumisel jutuks NATO tulevik. USA uus valitsus ootab igatahes partnerriikidelt oluliselt suuremat panust. Saksamaa näiteks kulutas 2015. aastal riigikaitsele 1,2% SKTst. USA soov on, et NATO liikmesriigid tõstaks kaitsekulutused vähemalt kahe protsendini SKTst. Saksamaa valitsus on lubanud kaitsekulutusi tõepoolest tõsta, kuid leiab, et 2% on liiga palju. See tähendaks, et 2015. aasta 39,4 miljardilt eurolt (Rahvusvahelise Stockholmi rahu-uuringute instituudi andmed) tõuseks Saksamaa kaitsekuulutused 65,7 miljardi euroni ehk siis lausa 26,3 miljardi euro võrra. Kui aga arvestada iga-aastast majanduskasvu, siis peaks kaitsekulutused suurenema veelgi enam.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee