NÕUE: Londonis korraldati Brexiti seaduseelnõu arutelu ajal parlamendihoone juures meeleavaldus, selles osalejad nimetasid Briti valitsuse plaani rassistlikuks ja nõudsid Suurbritannias praegu elavate Euroopa Liidu kodanike õiguste tagamist. (AFP / Scanpix)

Suurbritannia parlamendi mõlemad kojad kiitsid esmaspäeval heaks seaduseelnõu, mis lubab valitsusel alustada läbirääkimisi Euroopa Liidust lahkumise üle. Peaminister Theresa May kavatseb ametliku lahkumisavalduse esitada märtsi lõpus. Seejärel algavad kahele aastale plaanitud lahkumisläbirääkimised, mis tõotavad kujuneda keeruliseks. 

Algse plaani järgi pidi Brexiti seaduseelnõu saama parlamendi heakskiidu 7. märtsiks. Viivituse tekitas lordide koda, kes leidis märtsi algul häältega 358: 256, et valitsus peab enne kõneluste alustamist tagama Suurbritannias legaalselt elava kolme miljoni Euroopa Liidu kodaniku õigused. Veel soovis lordide koda, et valitsus esitaks Euroopa Liiduga kooskõlastatud lahkumislepingu enne selle allkirjastamist parlamendile arutamiseks ning parlamendil oleks õigus vajadusel leping vetostada.

Pärast neid parandusettepanekuid läks Brexiti eelnõu tagasi parlamendi alamkotta, kus see oli 8. veebruaril häältega 494: 122 juba heaks kiidetud. Peaminister Theresa May konservatiividel on alamkojas enamus ja üleeile võetigi Brexiti eelnõu seal teisel katsel taas muudatusteta vastu. Pärast seda loobus vastuseisust ka lordide koda ja valitsus saab pärast Brexiti seaduse allkirjastamist kuninganna Elizabeth II poolt õiguse informeerida Euroopa Ülemkogu soovist astuda Euroopas Liidust välja. Väljaastumiskavatsusest teatamist nõuab Euroopa Liidu Lissaboni lepingu 50. artikkel. 

Ikkagi märtsi lõpus? 

Kui veel esmaspäeval teatasid Briti meediaväljaanded, et peaminister Theresa May võib ametliku lahkumissooviga esineda juba teisipäeval ehk eile, siis andis valitsus mõista, et lahkumissoov esitatakse selle kuu lõpus. Tundub, et May soovib enne lahkumisavalduse esitamist lasta Euroopa Liidul rahulikult ära pidada 25. märtsil Roomas peetava tippkohtumise, millega tähistatakse Rooma lepingute 60. aastapäeva. Need lepingud panid aluse Euroopa Majandusühendusele ja Euroopa Aatomienergiaühendusele. Euroopa Majandusühendusest arenes Euroopa Liit.

Eile kinnitas May parlamendi ees taas ebamääraselt, et avaldus antakse käiku enne selle kuu lõppu.

Pärast Suurbritannialt ametliku lahkumisavalduse saamist algavad ka ametlikud lahkumisläbirääkimised, mis kestavad kaks aastat. Euroopa Ülemkogu kooskõlastab oma seisukohad tõenäoliselt 6. aprilli erakorralisel tippkohtumisel, millest võtavad osa 27 liikmesriigi juhid. Theresa Mayd sellele kohtumisele loomulikult ei kutsuta.

Seega on Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust oodata kõige varem 2019. aasta kevadel. Samas lubab Lissaboni leping Euroopa Ülemkogu kokkuleppel Suurbritanniaga viia lahkumistähtaeg ka hilisemale ajale. 

Ees seisab kaks keerulist aastat 

Praeguse seisuga saab vaid öelda, et lahkumisläbirääkimised kujunevad väga keeruliseks ja raske on uskuda, et need jõutakse kahe aastaga lõpule viia. Tegelikult on kogu protsess juba niigi venima jäänud, sest Suurbritannia korraldas rahvahääletuse Euroopa Liidust lahkumise üle juba mullu 23 juunil. Tookord soovis napp enamus ehk 51,9% hääletamas käinutest, et Suurbritannia peab Euroopa Liidust lahkuma.

Vahetult pärast rahvahääletust kostsid Brüsselist hääled, et Suurbritannia peaks kohe lahkumisavalduse tooma, et kõnelused saaksid alata. David Cameroni asemel konservatiivide liidriks ja peaministriks saanud Theresa May aga teatas, et enne uut aastat ta Suurbritannia lahkumissoovi ametlikult ei vormista. Rahvahääletusest on möödunud ligi üheksa kuud ning lahkumisprotsess ei ole ikka veel alanud. Taoline olukord süvendab paraku ebakindlust nii Suurbritannias kui ka Euroopa Liidu teistes liikmesriikides ja väljaastumisega seonduv sarnaneb üha enam seebiooperiga.

Brüssel on andnud juba mõista, et Euroopa Liit soovib Suurbritannialt enne väljaastumist sisse kasseerida kuni 60 miljardit eurot, kuid peaminister Theresa May ütles, et mingeid suuri summasid ei kavatse tema valitsus Brüsselisse üle kanda.

Optimismi üritas süstida viimasel ajal varjus olnud Suurbritannia välisminister Boris Johnson. Ta ütles intervjuus telekanalile ITV, et kui pärast kaks aastat kestvaid kõnelusi Euroopa Liiduga uut lepingut sõlmida ei suudeta, siis on see täiesti OK ja ka ilma lepinguta saab rahulikult edasi elada. Johnson ütles, et sündmuste niisugust arengut ta siiski ei usu, sest nende sõbrad ja partnerid Euroopa Liidus ei ole taolisest arengust huvitatud. 

Šotimaa avaldab survet 

Suurbritannia valitsuse olukorra teeb keerulisemaks Šotimaa esimese ministri ja Šoti Rahvuspartei juhi Nicola Sturgeoni värske avaldus, et ta taotleb luba korraldada tuleva aasta sügisel või hiljemalt 2019. aasta kevadel uus iseseisvumisreferendum.

Nicola Sturgeon (Reuters / Scanpix)

Teatavasti hääletas 2014. aasta septembris korraldatud referendumil 55,3% šotlastest Suurbritannia koosseisu jäämise poolt. Mullusel Brexiti hääletusel toetas aga koguni 62% šotlastest Euroopa Liitu jäämist. Seetõttu leiab Sturgeon, et šotlastele tuleb anda võimalus valida Londoni pakutava karmi Brexiti ja iseseisvuse vahel.

Suurbritannia peaminister Theresa May sai Sturgeoni avalduse peale pahaseks, sest šotlaste referendumisoov tekitab niigi lõhestunud riigis vaid lisapingeid.

Tegelikult ei ole sugugi selge, kas Sturgeon ka tegelikult soovib uut iseseisvumisreferendumit või üritab ta pigem survestada valitsust, et väljakuulutatud karm Brexit muudetaks pehmemaks.

Jaga artiklit

17 kommentaari

  /   07:54, 16. märts 2017
Maha Brexit!
V
Vot nii.  /   18:23, 15. märts 2017
Edasi saab nii, et riik kosub iga aastaga, pagulasi sisse ei lase, riik on inglaste endi teha ja arendada.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis