Eesti uudised

EMAKEELEPÄEV: Paari põlvkonnaga muulast eestlaseks ei muuda (14)

Denes Kattago, 14. märts 2017, 17:25
KIRJAND: 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva.Foto: ARNO SAAR
14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva. Keelel on rahvuse identiteedi kujundamisel kandev roll. Samas on meie väiksuse ja üldise üleilmastumise taustal alati ka tekkinud küsimus, kui kauaks jätkub eesti keele kõnelejaid ja milline on eesti keele tulevik?

Eesti kirjanike liidu eestseisuse liige Peeter Helme ütleb, et eesti keelel on täpselt nii palju tulevikku, nagu me ise tunneme ja vajalikuks peame. "Me teame mitte ainult ajaloost vaid ka tänapäevast - näiteks meie idas elavate suguõdede ja -vendade näitel - et keele tulevikku ei määra mitte kõnelejate arv ega demograafia, vaid keele prestiiž. Eelkõige eneseprestiiž. Kui uhke ja hää on üht keelt rääkida - see on tähtis."

Lisaks sellele äärmiselt tähtis endale meelde tuletada olukorras, kus meile üritatakse selgeks teha, et igaüks võib olla eestlane, et eestluse tuum on siiski keel. "Kõik muu on - kahtlemata kiiduväärne muidugi - siiski estofiilsus, mitte eestlus."

Samal teemal

Helme soovitab jääda ilusa keele juurde, sest tegelikult algab see ja keele tulevik ikka igast inimesest endast. "Aegajalt on hea endale meelde tuletada, et keel pole pelk info kandja, vaid sama tähtis kui see, mida öeldakse, on ka see kuidas öeldakse. Just täna on sobilik seda endale meelde tuletada," rõhutab kirjanik emakeelepäeva olulisust.

Pole vaja üritada muutuda kellekski teiseks

Luuletaja Ivar Sild ütleb, et inimene eelistab jääda oma emakeele juurde ning et rahvuste protsentuaalne vahekord pole meil oluliselt muutunud. "Raju integratsioon elik lootus muuta muu rahvuse esindaja paari põlvkonnaga eestlaseks ei tööta nii ehk nii, ent eks seegi ole pigem väga eriliseks kippuv iha. Pigem võiks selles osas keskenduda lihtsalt eesti keele kui riigikeeleks olemise vältimatusele."

Sild usub, et eesti keelel on loomulikult tulevikku, kui selle emakeelena rääkijad ei ürita muutuda kellekski teiseks. "Siinkohal olen ma veendunud oinapea, et ainsamaks riigikeeleks peaks jääma eesti keel ning isegi kui meie teadlastel on "meeletult" raske omi töid kahes keeles kirjutada ja rahvusvahelisele avalikkusele esitada, siis milline iganes hetke lingua franca (hetkel siis valdavalt inglise, traditsioonilistel aladel ka ladina keel) ei peaks hävitama ühe suhteliselt väikese rahva saavutust omakeelse kõrghariduse ja kõrgkultuuri osas."

Eesti keel on elus ja arenev keel kõigil mõeldavatel tasanditel, rõhutab poeet. "Ma võin küll vigiseda tuttavate laste kallal, et "ära šuudi ta heedi" ja "lehm ammub, aga ammo on laskemoon", ent usutavasti ei tundunud meie oma lapse- ja noorpõlves sugugi teistsugused enda vanematele ja vanavanematele."

Kui palju räägitakse Eestis eesti keelt?

Statistikaamet annab emakeele päeva puhul väikese ülevaate eesti keele hetkeseisust rahvastikus: eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2016. aasta alguses Eestis 883 707, mis teeb 68% kõigist Eesti elanikest, kelle emakeel on teada. "Kindlasti elab eesti keele kõnelejaid ka väljaspool Eestit, kuid nende täpset arvu on juba keerulisem välja selgitada," ütleb Eesti statistikaameti vanemanalüütik Alis Tammur.

Eesti keelt emakeelena rääkijatest on 99% eesti rahvusest, 3% Eesti elanikest (24000 inimest) on küll rahvuselt eestlased, kuid nad ei räägi emakeelena eesti keelt. Neist Eesti elanikest, kes on mõnest muust rahvusest, räägib eesti keelt emakeelena natuke üle 8000 inimese, mis on osatähtsuselt suurem, (2% versus 1%) kuid arvuliselt on neid kolm korda vähem, kui inimesi, kes on eesti rahvusest, kuid ei räägi eesti keelt emakeelena. Seetõttu on eesti rahvusest inimesi Eestis natuke rohkem, kui eesti emakeelega inimesi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee