Eesti uudised

Coca-Cola, Nutella, Pauligi ja Felixi näitel!

Miks samade toidubrändide maitsed on riigiti erinevad? (19)

Denes Kattago, Maarit Stepanov, 14. märts 2017, 12:04
PÕLTSAMAA FELIX: Kohalik maitse ongi plussiksFoto: Aivar Nigumann
Kas maitseerinevused samades kuulsates toiduainete brändides on teistes riikides on normaalne nähtus või saab Eesti tarbija siiski vastu pükse? Suurtootjad on sellest nähtusest teadlikud.

Asi on eriti teravaks läinud Euroopa Liidu keskosas - Slovakkias ja Ungaris, kus kohalikud tarbijad on topeltstandarditest üsna solvunud ning toiduametid on juba võtnud luubi alla samad tooted, mis müügil neil ja naaberriigis Austrias. Kui Slovakkias on juba toiduamet ŠVPS juba testinud 22 toiduainet, siis Ungari võtab oma tarbijate kaitse veelgi suuremalt ette ning testib 100 sama toodet mis müügil nii kodu- kui välismaal. "See on eelkõige moraalne, mitte õiguslik küsimus," ütleb toiduainete jaemüügi järelevalve riigisekretär Róbert Zsigó.

Samal teemal

Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda ütleb, et nende ametkonna pädevusest lähtudes on oluline, et tarbijat toote koostisest ei eksitataks ja toote pakendil oleks tõene info ning sellega seoses pole kaebusi ega kahtlustusi saadud.

Eestis on toiduseaduse alusel põhipädevus veterinaar- ja toiduametil (VTA), mis korraldab järelevalvet toiduohutuse vallas ning kontrollib toidualase teabe esitamise vastamist nõuetele. Ameti pressiesindaja Martin Altraja selgitab, et nii kõnealustes riikides kui ka Eestis ei seostata koostise erinevust ei toidu ohutuse ega toidualase teabe nõuete eiramisega. "VTA kontrollib Eesti tootjate puhul retsepti vastavust toidualases teabes esitatule."

Näiteks laste suurele lemmikule Nutellale heidetakse ette, et see on "vähem kreemjas", kui naaberriigis Austrias müüdav sama šokolaadi-pähklikreem. Coca-Colal oli aga Ungaris "lihtsakoelisem lõhn ja maitse" kui Austrias müüdaval samal karastusjoogil.

Soomes müüdav Coca-ColaFoto: Aivar Nigumann

Coca-Cola on teadlik Ungaris tõstatatud teemast ja nurinast, et nende joogid on eri riikides eri maitsega. Baltikumi avalike suhete juht Nele Normak ütleb, et selle põhjuseks on erinevad magustamiseks kasutatud toorained. Riikides nagu Ungari ja USA, kus maisikasvatus on tähtis kohalik tööstusharu, kasutatakse karastusjookides maisist valmistatud fruktoosi-glükoosisiirupit. "Riikides, kus suhkruroogu või suhkrupeeti kasvatatakse rohkem, kasutab tööstus neid toorainena. Eestis müügilolevates Coca-Cola toodetes on kasutatud suhkrut."

Normak märgib, et Eesti tarbijate infoliinile ei ole selleteemalisi päringuid ja pretentsioone tulnud. "Peamiselt pöörduvad tarbijad meie poole, kui nad soovivad täpsustada mõne tarbijakampaania osalemistingimusi. Harvemini ka siis, kui nende lemmikjook  on tavapärasest erineva maitsega, näiteks karboniseeritus on vähene."

Nutella kreemFoto: Aivar Nigumann

Nutellat maale toova ettevõtte Mobeci müügijuht Bruno Isand ütleb, et üleilmse ettevõttena Ferrero hoiab testidega oma toote kvaliteedil silma peal. „ELi idaosas müüdud Nutellal on täpselt sama retsept ja kvaliteedistandardid kui sellel, mida müüakse Itaalias, kus Nutella leiutati.“ Ta lisab, et Nutella toodetakse 11 eri tehases ning aastate jooksul on tulnud sisse väikesed erinevused, kuid need ei mõju maitsele ja kvaliteedile.

Paulig Presidentti Gold LabelFoto: Paulig

Küll on teatud erisusi rösti- ja jahvatusastmes, kuna arvesse on võetud kohaliku tarbija maitse-eelistusi, kohaliku vee kvaliteeti ja kohvi valmistamise eripärasid. Madar märgib, et just vesi määrab valmistatava kohvi maitse. Soomest ostetud, kuid Eestis keedetud kohv ei pruugi siinse katlakivi tõttu sama hea maitsega tulla, sellepärast tuleks eelistada siin müüdavat kohvi. "Näiteks kui Eestis müüdav Presidentti Gold Label ja Presidentti Black Label on täpselt samasugune nagu Soomes, siis Lätis ja Leedus on nende kohvisegude jahvatusastet kohandatud sobilikuks nendel turgudel domineeriva in-cup ehk tassikohvi valmistusmeetodile."

Paulig tugineb oma otsustes põhjalikule kohvitarbimisuuringule, mida viiakse läbi kaks korda aastas. Kui Leedus valmistatakse umbes 90% kohvist tassikohvi meetodil, siis Eestis on see umbes 25%. "Selge on see, et me ei saa päris igale valmistusmeetodile teha "oma versiooni" ühest konkreetsest tootest, seega üritame pakkuda turu valdavale eelistusele parima lahenduse."

Koostis on kõikidel toodete naturaalne kohv. "Erinevate toodete kohvisegude erinevad maitsed saavutatakse erinevatel maadelt ja päritolupiirkondadest (kus siis erinevad kasvutingimused mõjutavad kohviubade maitset) pärit kohviubade kokkusegamisel," selgitab Madar.

Felixi salatikasteFoto: Aivar Nigumann

Kohalik maitse ongi plussiks

Peamiselt hoidistele keskendunud Põltsamaa Felix Eesti turundusdirektor Marek Viilol peabki seda normaalseks, et riigiti on sama kaubamärgiga sarnased tooted nii maitselt kui ka pakendilt erinevad, sest just kohaliku tarbija ootuste tundmine ja vastavalt sellele toidu arendamine on oluline. Põltsamaal teistesse riikidesse valmistatavad köögiviljatooted erinevad maitse, lõigete ja pakendi suuruse poolest.

"Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi tehastel on oluliselt lihtsam valmistada vaid ühe retseptiga tooteid kõigile turgudele, siis just eristuvus ja kohalikule turule harjumuspärase maitsega toiduainete valmistamine on meie jaoks oluliseks eeliseks võrreldes suurte rahvusvaheliste tootjatega, kes pakuvad sarnast toodet kogu kontinendile," lisab Põltsamaa Felixi esindaja.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee