Laadin videot...
1
foto

Emakeelepäeva hakati tähistama 14. märtsil, eesti esimese luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval. Eesti keele ja kultuuri päeval on kombeks heisata lipp, traditsiooniliselt korrraldatakse koolides ja kultuurimajades selle päeva auks mitmeid üritusi kogu nädala jooksul.

Rääkides eesti keelest, siis eestluse tuumaks võikski lugeda meie oma keelt. Eesti keele rikkus ei väljendu mitte ainult 14 käändes, keelemurretes, kummalistes sõnakõlksudes või väljendites, vaid ka sõnades, mis vaikselt rahva sõnavaras hääbumas on, kuid mida vanem generatsioon silmagi pilgutamata teab.

Emakeelenädala puhul otsustas ka Õhtulehe toimetus filmida humoorika kolmeosalise video, kus lapsed saavad oma teadmised proovile panna! 

Käisime külas Tallinna 32. keskkoolis ning palusime sealsetel õpilastel selgitada, mida erinevad kõnekäänud võiksid nende arvates tähendada. Lõbusat vaatamist!

Jaga artiklit

18 kommentaari

U
uhuu  /   22:09, 12. märts 2018
Selmet - on täitsa värdsõna ja üldse eesti keelde on tulnud igatsugu vanaegseid aga ka ingliskeelseid sõnu millest keegi aru ei saa .Rääkige normaalselt ja mingeid imesõnu pole vaja leiutada
1
1994  /   23:21, 13. märts 2017
Emakeele ausammas asub Kadrinas, Lääne-Virumaal.
Ausammas on ühtlasi pühendatud ka kolmele Kadrina saksa rahvusest pastorile. Just Rainer Brockmann, Joachim Gottlieb Schwabe ja Heinrich Stahl panid aluse eesti kirjakeelele.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis