mis valesti oli öeldud. Kas pole siis tõsi, et narkarite elu päästmiseks kulutatakse ebaõiglaselt suuri summasid. Suitsetajate puhul ütles kunagi keegi arst, et suitsetajaid ei pea ravima - oma tehtud viga. Kas narkaritel pole siis oma tehtud viga.
Ma ütleks, et neid narkomaane ei oleks vaja päästa, kui juba asus sellele teele, pidi ta arvestama, et ükskord jõuab ta ka tänavale abituna. Nii nagu kord üks arst ütles, et ta suitsetajaid ei hakka kopsuhaiguste puhul ravima, nii peaks ka narkarite suhtes käituma. Suitsumeestel oma tehtud viga küljes, siis on narkaritel ka oma tehtud viga. Aga neid päästetakse mõnikord ka paar korda päeva jooksul - iga kord maksab maksumaksjale 100 euri.
Pane julgesti 1 null juurde, 100€ maksab ainuüksi elustamise süst, mõnele ühest sutsust ei aitagi. Aga väljakutse brigaadi töötasu, bensiin, alajahtunute transport ulualla, kas see ei maksagi?
ma tean, mis viga, ilmselt kritiseerisid narkareid. Ma üritasin ka kirjutada, et narkarite peale kulutakse ebaõiglaselt suuri summasid, kohe modereeriti. Ega tõtt ei või öelda.
ei saa sulle isegi vastata, kohe ÕL modereerib. Ütlen siis nii, et tänavatel elustatakse neid mõnuaineid pruukinuid meie maksumaksja raha eest. See on suur ebaõiglus.
Meie elatustase langeb päev päeva järel, käin nädalas korra kaupluses, sest tee sinna on pikk ja iga päev ei saa endale lubada seda sõitu. Igal järgneval poeskäigul on tunda uut hinnatõusu, Lätimaale pole eriti palju rohkem kilomeetreid, oleme abikaasaga juba plaani pidanud, et tuleb hakata poes käima 2 korda kuus ja tuua sealt kõik eluks vajalik. Teisest küljest, polegi nii paha kui Eesti elu nii halb on, siis ehk lähevad need naistepõletajad siit enne minema kui kuriteo korda saadavad, nüüd naine haiglas, mees vangis ja laps lastekodus- kõik kokku eesti maksumaksja kukil.
Äkki laseks omasoodu minna. Haigekassa hoiaks oma palkade tõusu tarbeks, mis on vältimatu elukalliduse tõusu juures, hulga raha kokku. Riiklik tänavalsurnute kremateerimine tõstaks ka SKP näitajat, mis omakorda oleks aluseks , et tanke juurde muretseda.
elu ei ole nautimiseks vaid võitlus. Ja enamusele inimestele , igaühele oma lahingutega, lüüasaamisega ja nende päevadega , kus on veidi ka päikest. Ja kurb on, kui inimene kaotab pinna jalge alt nii , et jääbki lamama .Kas nad peavad kodututena elama Tallinna tänavatel? Küllap on olnud neilgi võimalusi, küllap on neidki püütud aidata, aga mis teha, kes saab aidata, kui ise üldse ei võta vaevaks.
võtaks kätte ja otsiks tänaval elamise asemel omale Eestimaal mõne mahajäetud maja, või tassiks kokku materjali, lööks onni üles.Võtaks veel labida kätte ja paneks kartulid kasvama. Ehk on isegi mingi invaliidsuse tasu saada või migi pensiongi...
KOMMENTAARID (22)