Eesti uudised

Välja on toodud Saaremaa ja Lõuna-Eesti näited.

Väikevalla elanik sundliitmisest: "Oleksin väike sipelgas suures sipelgapesas, kellest ei olene mitte midagi.“ (48)

Denes Kattago, 10. märts 2017, 17:42
Ühinemiste järel sündivad omavalitsused.Foto: Rahandusministeerium
Eesti väikevaldades võetakse haldusreformi vastu erinevalt: üks näeb selles riigi sundi, teine on saatusega leppinud, kolmas vaatab asjale positiivselt.

Luunja vallavanem Aare Anderson pelgab, et Tartuga sundliitmine viiakse riigivõimu poolt iga hinna eest lõpule ka siis, kui elanikud on selle vastu ning kahtleb, et Tartu on valmis säilitama valla praegused asutused, teenused ja toetused senisel kujul. Tema hinnangul on Tartul endal hulk probleeme, mis jätaksid valla vajadused tähelepanuta. „Suures omavalitsuses on eelisjärjekorras keskus ja linna jaoks olulised objektid. Kogu Luunja valla territoorium saab olema linna jaoks ääremaa, mitte esmatähtis piirkond. Raske on ette kujutada, mis hakkab juhtuma, kui vald ei kontrolli enam oma territooriumil toimuvat.“

Alati on tähtis ka rahaküsimus: valla praegune laenukoormus on 23,6% eelarvest, Tartu linna vastav näitaja on aga märksa suurem - 50% lähedal. „Meie elanikud ei soovi osaleda olemasolevate Tartu linna kohustuste tasumisel ja võtta uusi, mille kasutamise üle meie enam ei otsusta.“

Luunja vallavanem Aare Anderson. Foto: PM/MARGUS ANSU

Samal teemal

Vallavanem ütleb üheselt, et paljud Luunja elanikud ei pea taolist sunniviisilist liitmist vajalikuks ja tahavad vahetult suhelda võimuga kohapeal ja olla iseseisva otsustusõiguse ning eelarvega taolise väiksema omavalitsuse liikmed. Samuti oleks see liitmine tema arvates suur hoop kohalikule demokraatiale. „Ühise valimisringkonna puhul on Tartu ja Luunja proportsioone arvestades kaduvväike võimalus, et tulevasse suurde volikogusse saab piisavalt meie esindajaid. Isegi juhul, kui saab, on ilmselgelt ülekaalus Tartu huvid. Oleksin väike sipelgas suures sipelgapesas, kellest ei olene mitte midagi,“ kordab Anderson ühe Luunja pereema emotsionaalseid sõnu.

Tartu linnapea Urmas Klaas põhjendab liitumise tarbekust maakonna ja Lõuna-Eesti regionaalseks keskuseks ning elanike arvult suuruselt teiseks omavalitsusüksuseks olemisega. „Tartu Linnavalitsus peab ainuvõimalikuks, et Luunja vald ja Tähtvere vald liituvad Tartu linnaga,“ on Klaas resoluutne ja lubab, et sotsiaalteenused ning haridus jäävad võimalikult kodu lähedale.

Rahandusministeerium vastas Tartu soovile liita endaga Tähtvere ja Luunja, et see protsess võib toimuda kui asjaomased omavalitsusüksused ühiselt niimoodi otsustavad ja vajalik on vähemalt kahe omavalitsuse nõusolek kolmest.

Tartu linnapea Urmas Klaas.Foto: Aldo Luud

Julge hundi rind on rasvane

Sangaste vallavanem Kaido Tamberg haaras ühinemise eel ise seepärast härjal sarvist ja initsieeris kutse Otepääle, et saaks võimalikult põhjalikult asjades kokku leppida ja mitte panna end hiljem ajapuudusel sundseisu. „Kui aga kohalik kogukond on ühtne ja aktiivne, siis temalt naljalt nahka ei nüli ilma, et nülgija endale küüsi näkku ei saa.“

Tamberg ei karda haldusreformi. „Ei koli ju ka Coopid-Maximad, ettevõtted ja farmerid oma praegusest asukohast haldusreformi tõttu ära. Ikka inimeste vähesuse tõttu. Samas mingi mõju sel ka kindlasti kohati erinevalt on. Hirmud on siiski enamasti suuremalt jaolt eelarvamuste põhised. Ehk ei lähe nii hullusti?!“

Sangaste vallavanem Kaido Tamberg. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane

Sõrve valget lippu heiskama ei hakka

Saaremaa väikseima – 347 elanikuga Torgu valla vanem Tiit Põllu jaoks on oluline mitte lasta ennast ära hirmutada, sest see ei muuda enam midagi. Ta tõdes, et uus struktuur ei ole veel paigas, aga esialgu jääb alles üks hea arvutispetsialist. Samuti sotsiaaltöötaja koos bussiga, et pensionärid saaksid tasuta Kuressaarde arsti juurde sõita kui vaja ja vajadusel ka suures vallamajas käia. Kohalikelt valimistelt oodatakse, et üks inimene saaks suurde volikokku valitud. „Kui ei saa, siis sõrulasi on maailmas palju ja nende sõpru veel rohkem. Keegi ikka volikogusse saab, tööd peab tegema,“ on Põld optimistlik.

Torgust 40 korda suurema rahvaarvuga Kuressaare linna meer Madis Kallas tõdeb, et Saaremaal on haldusreformiga väga pikalt tegeletud ja suure-väikse venna sündroomi vältimiseks on kokku lepitud, et teatud otsustusprotsessid viiakse osavaldade tasandile. „Meie oleme Saaremaa valla loonud vabatahtlikult ja põhimõttel, et kogu Saaremaa on oluline. Selge on see, et igal vallal on keskus ja kõik on nõustunud, et selleks saab Kuressaare, aga kõik probleemid sõltumata asukohast on meile olulised.“

Kuressaare linnapea Madis Kallas. Foto: Heiko Kruusi

Kallas ütleb, kõik vajalikud teenused on tagatud teenuskeskuses ja võimalikult kodulähedal. „Need on ühinemislepingus ka kõik fikseeritud. Saaremaa teeb haldusreformi ennekõike paremate teenuste ja strateegilise tasandi pärast, mitte ilmtingimata kokkuhoidu taga ajades.“

Saaremaa vallas hakkavad toimuma valimised ühes ringkonnas, volikogu suurus on 31 liiget ja valituks osutumise otsustab rahvalt saadud häälte arv. „Soovisime teha võimalikult lihtsa ja üheselt mõistetava süsteemi,“ lisab Kallas.

Põlva maavanem: „Süüdistada pole tegelikult kedagi.“

Väikevallas Mikitamäel elava Põlva maavanema Igor Taro sõnul reformi ei tee valitsus, riigikogu või mõni minister isiklikult, vaid seesama uus omavalitsus. „See supp on paljudel enda keedetud ja varsti tuleb seda sööma hakata.“

„Kui piirkonnas enam muud peale avalike teenuste pakkumise ei toimu, siis on ju midagi pildil valesti. Järelikult pole see külanõukogu mõõtu vald kuidagi end 25 aastaga õigustanud. Rikkus tekib ikkagi ettevõtluse ja erasektori baasil,“ ütleb Põlvamaa juht.

Põlva maavanem Igor Taro abikaasaga.Foto: Tiina Kõrtsini

Taro kogemus ütleb, et kahjuks on vallamajade regulaarsed külastajad enamasti vallatöötajad ise ja suur osa inimesi polegi seal kunagi käinud. „Mõnikord on meil ka pisut aegunud arusaam tänapäeva inimestest – paljud pensionärid suudavad oma asju arvuti abil ajada, minu vanaema näiteks.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee