Maailm

Hollandlane Geert Wilders võitleb islami vastu (55)

Allan Espenberg, 11. märts 2017, 04:00
IHUKAITSJATE SAATEL: Hollandi Vabaduspartei liidri Geert Wildersit (53) saadavad juba 12 aastat igal sammul riigi määratud ihukaitsjad. Foto: AFP / Scanpix
Kas Hollandi parlamendivalimised toovad Euroopasse uutmoodi kevade?

Tuleval kolmapäeval on oluline päev nii Hollandile kui ka kogu Euroopale – Hollandis peetakse parlamendi alamkoja valimisi. Paljud Euroopa poliitikud vaatavad Amsterdami poole hingevärina ja hirmuga, teised aga ootusärevuse ja lootusega.

IHUKAITSJATE SAATEL: Hollandi Vabaduspartei liidri Geert Wildersit (53) saadavad juba 12 aastat igal sammul riigi määratud ihukaitsjad. Foto: AFP / Scanpix

Üleeuroopaliste pingete põhjustaja, ilgeks islamofoobiks, provokaatoriks, kompromissituks äärmusparempoolseks ja radikaalseks retoorikuks sõimatud, aga ka viimaseks Hollandi läänelike väärtuste peetav Geert Wilders arvab, et valimispäeval võib kõike juhtuda ja hääletustulemused soosivad teda.

Põhiküsimus on, kas Hollandist saab uute poliitiliste muutuste ettekuulutaja (kevadetooja) Euroopas või asub sellesse ossa mõne aja pärast teine riik.

Euroopas tõstavad pead omad Trumpid

Samal teemal

Viimasel ajal on seoses Donald Trumpi valimisega Ameerika Ühendriikide presidendiks hakanud ka teistes riikides jõulisemalt esile kerkima samasuguste põhimõtete ja mõningatel juhtudel isegi sarnase välimusega poliitikuid.

Nii on nimetatud oma riigi Trumpiks näiteks austerlast Norbert Hoferit, ungarlast Viktor Orbanit, inglast Nigel Farage’i ja teisigi.

Sama tiitli on täie õigusega ära teeninud ka kõige tuntum Hollandi poliitik, 53aastane Geert Wilders, keda nimetatakse Hollandi Donald Trumpiks. Seejuures oli Wilders Trump tegelikult veel enne seda, kui Donald Trumpist sai poliitik Donald Trump.

See tähendab, et Wildersi ideed ja mõtted sarnanevad küll Trumpi omadega, kuid ta käis need välja tunduvalt varem, kui seda tegi Trump.

Wildersi ja Trumpi sarnasus seisneb kõigepealt ühesugustes põhiideedes, need on karmid migratsiooni- ja islamivastased seisukohad ning vastuseis traditsioonilisele eliidile.

Samuti ühendavad neid meediavastased süüdistused ja säutsumised Twitteris. Peale selle sarnaneb Wilders oma ebahariliku soenguga ka välimuselt Trumpiga: tal on plaatinavärvi toonitud lopsakas juuksepuhmakas.

Sügavalt ebatraditsiooniliste või poliitiliselt mittekorrektsete väljaütlemiste poolest kuulsad poliitikud on aga mõnikord oma seisukohti ohverdanud. Piisab, kui vaadata, mis on toimunud Suurbritannia praeguse välisministriga.

Kui Boris Johnson oli varem sõnakas ja söakas ütleja, kes pidevalt figureeris telekanalites ja ajalehtedes, kritiseeris ja ironiseeris paljude nähtuste ja inimeste üle, lausa solvas maailma tipp-poliitikuid ning kogus toetajaid ja vastaseid oma otsekoheste arvamustega, siis nüüd ei kuule me temast enam midagi.

Ta oleks nagu maa alla kadunud, teda nagu enam polekski olemas. Johnsoni juhtumist saab teha vaid ühe järelduse: kui mõni inimene teeb liialt meelehärmi oma sõnade ja tegudega, tuleb ta määrata näiteks ministriks ja probleem saab kohe lahenduse.

Donald Trump on praegu veel endiselt terav ja ettearvamatu, kuid kas "lahtitrumpistumine" võib tabada Hollandi Donald Trumpi?

Islamikriitikuid kiputakse tapma

Hollandi kaguosas Venlo linnas 1963. aastal sündinud ja Hollandi deislamiseerimise eest võitlev Hollandi natsionalist Geert Wilders polegi tegelikult hollandlane. Tema juudipäritolu isa elas Saksamaal, kust ta aga enne Teist maailmasõda pages. Ema pärines aga Indoneesiast, kunagisest Hollandi kolooniast.

Nii käis ta Iisraelis, kus teenis elatist leivakombinaadis töötades. Iisrael hakkas talle sedavõrd meeldima, et ta nimetas hiljem selle riigi oma teiseks kodumaaks.

Ta sõitis mõnda aega ringi ka araabia maades, kuid kas ta juba siis tundis antipaatiat islami vastu, pole päris täpselt teada. Igatahes on ta märkinud, et on kohanud ka väga toredaid moslemeid.

Pärast naasmist Hollandisse tegi Wilders läbi armeeteenistuse ja õppis ülikoolis õigusteadust, töötas mõningat aega kindlustuskompaniides. Kuid juba 1990. aastal hakkas ta tõsisemalt huvituma poliitikast ja mõne aja pärast valiti ta Utrechti linnanõukogu liikmeks. Alates 1998. aastast on ta Hollandi parlamendi alamkoja liige.

Wildersi tuntus hakkas hüppeliselt suurenema pärast 11. septembri rünnakuid USAs, kui temast hakati rääkima kui islami kriitikust ja isegi verivaenlasest. Nimelt nõudis Wilders moslemitele sissepääsu sulgemist Hollandisse, uute mošeede ja usukoolide rajamise peatamist.

Samas on kohane meenutada, et mitu Hollandi islamikriitikut on oma vaadete eest tapetud. Nii juhtus 2002. aastal, kui mõrvati parempoolne poliitik Pim Fortuyn. Kaks aastat hiljem tappis Maroko päritolu islamiradikaal lavastaja Theo van Goghi, kellele sai saatuslikuks tema vändatud kümneminutiline film "Submission", milles ta kritiseeris naiste vägivaldset kohtlemist islamimaailmas.

Muide ka Wildersi elu on olnud päris tõsiselt ohus, talle on saadetud räigeid ähvardusi ja lubati tappa. Seetõttu korraldas riik talle 12 aastat tagasi ööpäevase turvamise, see toimib tänini. Huvitav on see, et mõnda aega elas Wilders turvakaalutlustel isegi vangikongis, kuhu tema vaenlastel polnud ligipääsu.

Wildersi vanem vend Paul (62) on kritiseerinud Geerti äärmusparempoolseid vaateid. Pauli sõnul olevat tema vend lapsena olnud egotsentrik ja agressiivne, nüüd aga nägevat Geert üksnes valget ja musta, mingeid muid variante polevat olemas.

Mida Wilders tahab? Mida ta lubab?

Midagi väga erilist ega utoopilist ta ei soovi ega lubagi. Tema põhinõue on, et Holland jääks alatiseks valge elanikkonnaga euroopalikuks ja läänelikke väärtusi austavaks riigiks.

Selle peamiseks takistuseks peab ta moslemeid, kes on oma ülbuse ja nõudmistega muutnud paljude hollandlaste elu põrguks. 2007. aastal teatas ta näiteks, et kihutaks prohvet Muhamedi riigist välja, kui too oleks tänapäeval elanud.

Wilders on avalikult nimetanud Marokost pärit inimesi kaabakateks, jätisteks, lurjusteks, prügiks ja kõntsaks. Wilders tahab Hollandi hollandlastele tagasi võita, mida iseloomustab ka tema partei hüüdlause "Nederland weer van ons!".

"Kui te tahate saada kontrolli riigi üle tagasi ja soovite, et Holland kuuluks hollandlastele, siis te saate hääletada vaid ühe partei poolt," on Wilders kutsunud valijaid oma parteid toetama.

Seejuures pole Wildersi pahameele ära teeninud üksnes islamiterroristid, vaid islam tervikuna, mis on tema meelest totalitaarne ideoloogia ega sobi kuidagimoodi kokku kristliku tsivilisatsiooniga.

See on ka mõnes mõttes arusaadav, sest kuigi on teada, et suurem osa terroriste on islamiusu pooldajad, siis nende tuvastamine ja väljanoppimine moslemikogukonnast on üsna keeruline ja sama hästi kui võimatu ülesanne.

Wildersi põhieesmärgid ja lubadused:

islamiriikidest pärit inimestele riiki sisenemise keeld

islaminaiste peakatte hidžaabi keelustamine riigiasutustes

koraani levitamise lõpetamine

mošeede ja usukoolide (medresed) sulgemine

ühiskondlikku korda rikkuvate islamikultuuri ilmingute, sealhulgas demonstratsioonide keelustamine

topeltkodakondsetest kurjategijate väljasaatmine

Euroopa Liidust lahkumine ehk Nexit

maksude alandamine

pensioniea tõstmisest loobumine

Kuid tal on ka mitte­traditsioonilisi eesmärke, millest parempoolsed poliitikud tavaliselt ei räägi. Nii on pälvinud Wildersi toetuse:

LGBT-seltskonna õiguste suurendamine

feministliku liikumise tähtsustamine

uimastite legaliseerimine

Rahvusvahelisel areenil tahab Wilders teha koostööd endasuguste meeste-naistega. Ta on avaldanud toetust oma mõttekaaslastele teistes Euroopa riikides.

Näiteks Saksamaa partei Alternatiiv Saksamaale juhile Frauke Petry’le toetust nõutades märkis Wilders: "Euroopa vajab tugevat Saksamaad, enesekindlat ja uhket Saksamaad. Saksamaad, kes kaitseb oma kultuuri, identiteeti ja tsivilisatsiooni. Euroopa vajab Angela asemel Frauket."

Mis saab pärast kolmapäeva?

Hollandi politoloogi Andre Krouweli sõnul usaldavad valijad üha vähem traditsioonilisi parteisid ja arvatavasti jätavad paljud nende poolt ka tuleval nädalal hääletamata. "Üha suurema ebakindluse tõttu tulevikku, majandusse ja kultuuriellu on hollandlased hakanud otsima alternatiive," märkis Krouwel.

Kuigi paljude küsitluste ja uuringute järgi võib Wildersi partei saavutada valimistel palju saadikukohti, pole see sugugi nii kindel.

Võib minna ka vastupidi, sest üsna paljud hääletajad pole oma valikut veel teinud või võivad viimasel minutil seda muuta. Kuid kõige tõenäolisem on siiski, et Vabaduspartei teeb valimistel korraliku tulemuse.

Politoloogid on välja pakkunud eri võimalusi pärast kolmapäevaseid valimisi, kuid enamasti ollakse üksmeelel, et moodustada tuleb koalitsioonivalitsus, kes võib koosneda neljast-viiest või isegi enamast parteist.

Kuid mida rohkem on partnereid, seda ebapüsivam valitsus kokku saab. Kindel on aga see, et uue valitsuse loomine saab olema väga keeruline, ükskõik, mis partei valimistel edukaimaks osutub.

Kuigi Hollandi Trumpiks nimetatavat Wildersit ühtaegu nii armastatakse kui ka vihatakse, siis populaarsuses tal praegu võistlejat pole.

Wildersi menu taga on peamiselt asjaolu, et hollandlastel on juba ammu kõrini pagulaste upsakast käitumisest, kes ei soovi kohanduda Hollandi eluoluga, ründavad homosid, solvavad miniseelikutega naisi ja nimetavad tavahollandlasi rassistideks.

Hollandi ekspert Hans Anker on oma väljaütlemistes ettevaatlik, kuid ta ei välista, et Wildersist võib saada uus peaminister, sest valimistulemusi pole ei saa ennustada.

Amsterdami ülikooli professor Sarah de Lange on aga öelnud Wildersi kohta: "Ta on kõige parema strateegiaga ja kõige targem poliitik. Ta on väga kogenud. Ta on väga hea väitleja. Ta on meediateadlik."

Kui professori sõnul on Donald Trump oma säutsumistes väga sageli emotsionaalne, siis Wildersi iga tviit on hoolega läbi mõeldud ja kalkuleeritud.

Muide ka Hollandi peaminister Mark Rutte on hakanud veidike trumpistuma. Hiljaaegu oli ta koguni nii julge, et soovitas rahulolematutel migrantidel, kellele Hollandi eluolu ja inimesed ei meeldi, riigist jalga lasta.

Sellise avalduse peamiseks põhjuseks oli loomulikult Wildersi suur populaarsus, millest Rutte proovis seesuguse üleskutsega tükikest endalegi napsata. Wildersit aga peaministri järsk meelemuutus üllatas, sest varem oli Rutte migrantide riiki saabumist igati pooldanud.

Kui Wilders loodab, et saab mandaadi uue valitsuse moodustamiseks, siis peaminister Rutte on ühes avalduses väitnud, et Wilders saab valimistel null protsenti häältest, mis on ilmselgelt haaramine viimasest õlekõrrest ja inimeste lollitamine.

Praegu on aga peaministripartei Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia Eest (Volkspartij voor Vrijheid en Democratie, VVD) ja Wildersi Vabaduspartei arvamusküsitluste järgi enam-vähem võrdsete protsentide peal.

Wildersi parteil on vaid üks liige

Enne 2006. aasta parlamendivalimisi asutas Wilders oma partei, mis sai nimeks Vabaduspartei või Partei Vabaduse Eest (Partij voor de Vrijheid, PVV). Mainitud aastal sai PVV 9 kohta parlamendi alamkojas, kuid 2010. aasta valimistel juba 24. Praegu on parteil Hollandi parlamendi mõlemas kojas kokku 21 ja Euroopa Parlamendis 4 saadikut.

Wildersi partei populaarsus põhines eeskätt moslemivaenulikkusel, sest Hollandis muutusid islamimigrandid tõsiseks sotsiaal-, poliit- ja kultuuriprobleemiks varem kui teistes Euroopa riikides.

Moslemite osa Hollandi rahvastikus hakkas kiiresti suurenema 1960. aastatel, kui tööjõupuuduse tõttu hakkasid Hollandi kompaniid kutsuma riiki Türgi ja Maroko töölisi. Seetõttu oli juba 2007. aastal moslemeid Hollandis üle miljoni ehk enam kui 6% kogurahvastikust. Praegu on see protsent umbes 10.

Nii nagu on eriline Geert Wilders, nii on eriline ka tema partei. Vabaduspartei siseelu on ümbritsetud saladustega. Ametlikult on parteil vaid üks liige – Wilders. Tavainimene ja isegi parlamenti kuuluv Vabaduspartei saadik ei saa astuda partei liikmeks, seetõttu viimased ongi sisuliselt parteitud.

Parteil pole ka algorganisatsioone, noortesektsiooni ega aktiviste, ei peeta parteikonverentse, tegutsetakse eraannetuste toel riigilt raha saamata.

See on võib-olla tehtud seepärast nii, et välistada parteis lõhestumist ja oponeerimist liidrile. Wilders ei usalda mõnes mõttes oma mõttekaaslasi ja on sageli kritiseerinud ka oma parlamendifraktsiooni liikmeid, nimetades neid ebakompetentseteks.

Wildersi Vabadusparteid ei tohi segamini ajada Hollandis tegutsenud teise Vabadusparteiga, mis elas 1940. aastate keskel väga lühikest aega. Eristada saab neid hollandikeelse nimetuse järgi: kui Wildersi partei nimetus on Partij voor de Vrijheid, siis hääbunud partei kandis nime Partij van de Vrijheid.

Ideed on Wildersi mitu kord kohtupinki vedanud

Sarnaselt Donald Trumpiga on ka Wildersit saatnud tema poliitikukarjääris skandaalid, mida ajakirjandus on võimendanud ja millest mitu on jõudnud kohtussegi.

2008. aastal tegi ta lühifilmi "Fitna", milles põhjendas islamistide sooritatud terroriakte koraanitsitaatidega ja kus radikaalsed moslemid veensid vaatajat islami terroristlikus olemuses. Kuigi Wildersi vastu esitati süüdistus vihavaenu õhutamises moslemite vastu, mõistis kohus ta 2011. aastal õigeks.

2011. aastal sattus ta uuesti kohtu alla, sest pani ühte patta koraani ja "Mein Kampfi", kuid kohus ei leidnud temal taas süüd olevat.

2014. aastal küsis ta rahvamiitingul oma pooldajatelt: "Kas te tahate, et Hollandis oleks rohkem või vähem marokolasi?"

Kui rahvamass vastas üksmeelselt – vähem! –, Wilders lubas: "Siis ma korraldan selle." Üle 5000 inimese esitas tema vastu kollektiivhagi, süüdistades teda diskrimineerimises rahvuse järgi. Kuigi Wilders mõisteti 2016. aasta detsembris süüdi, karistust talle ei kohaldatud.

BLOND ON UUS PRUUN: Saksamaal Düsseldorfis pandi Donald Trump, Geert Wilders ja Marine Le Pen tänavusel vastlakarnevalirongkäigul samasse ritta Adolf Hitleriga.Foto: AP / Scanpix

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee