Eesti uudised

Tüdrukute diskrimineerimine Peetri koolis: kanda tohib ainult seelikut (238)

Marvel Riik, 9. märts 2017, 09:14
PÜKSID JUURDE? Peetri kooli kodukorra järgi võivad 1.–4. klassi tüdrukud kanda koolis ainult pihiseelikut, võrdõigusvoliniku järgi on see tüdrukute diskrimineerimine.Foto: Marvel Riik
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta uuris Tallinna külje alla jääva Peetri kooli lapsevanema kaebust, mille järgi 1.–4. klassi tüdrukud tohivad kooliruumides ainult seelikutega käia. Voliniku hinnangul on tegu diskrimineerimisega, kuid koolil ei ole kohustust voliniku soovitust täita.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta sai eelmise aasta lõpus ühelt Peetri kooli lapsevanemalt kaebuse, mille järgi ei ole tema tütrel lubatud kanda elukohajärgses põhikooli 1.–4. klassis pükse, vaid ainult seelikut. Lapsevanema sõnul on kooli esimese astme tüdrukud ebavõrdses seisus sama vanuseklassi poiste ja teise põhikooliastme tüdrukutega. Voliniku 7. märtsi arvamuse järgi diskrimineeribki kool esimeste klasside tüdrukuid nende soo tõttu, sest lubab ainult koolivormiseelikut kanda.

PÜKSID JUURDE? Peetri kooli kodukorra järgi võivad 1.–4. klassi tüdrukud kanda koolis ainult pihiseelikut, võrdõigusvoliniku järgi on see tüdrukute diskrimineerimine.Foto: Marvel Riik

Samal teemal

„Küsimuse tuum on selles, et tegemist on kohustusliku munitsipaalpõhikooliga. 1.–4. klassi tüdrukutel pole võimalik valida teist kooli, kus lubatakse soovi korral ka pükse kanda. Kui tegu oleks näiteks mõne huvi korral valitava erakooliga, siis saaks öelda, et vali teine kool,“ rääkis Pakosta.

„Kui vaadata tänavapilti ja selles vanuserühmas tüdrukuid, siis enamik käib praegu pükstega, sest nii on mugavam. Seadused seaduseks, aga terve mõistuse järgi, miks panna nii ebamugavasse rolli väikeseid tüdrukuid?“

Näide ebavõrdsusest tuleb esile eelkõige kevadel ja sügisel, kui ilmad pole piisavalt külmad, et kõik lapsed kannaksid talvepükse, ega piisavalt soojad, et tüdrukud vaid seelikut kannaks. Voliniku arvamuse järgi ongi tüdrukud sellistel kordadel ebavõrdsemas olukorras: poisid saavad kooli tulla samade pükstega, millega koolis ollakse, tüdrukud peavad seelikule aga püksid veel peale panema. See on aga lisakohustus, nõudes riietumisele rohkem aega.

Peetri põhikooli direktori Luule Niinesalu ei näe probleem kooli kodukorras, mis kohustab tüdrukuid koolis seelikuid kandma. Direktori sõnul moodustab see ühe paljudest väärtustest, mida kool (tüdrukute puhul) edendab. „Asi ei ole selles, et me oleme lihtsalt otsustanud, millist koolivormi tuleb kanda. Meil on tähtis terve kooli kontseptsioon: milline see välja paistab, millised on meie kooli õpilased ning mis aitab kaasa, et me kõik koos tunneksime, et oleme üks pere,“ räägib Niinesalu.

Peetri põhikooli direktor Luule Niinesalu. Foto: Marvel Riik

Koolivormi praegune nõue pandi kooli kodukorda 2009. aastal, mil kool oli alles valmimas. Toona andis vormile oma nõusoleku nii juhtkond kui ka tulevaste õpilaste lapsevanemad, kellega asju arutati. Senimaani on vormide kohta tulnud üks kaebus, mis ka võrdõigusvolinikuni jõudis. Kodukorras kool muudatusi ei plaani, sest selleks ei ole vajadust.

„Arvan, et selleks, et laps tuleks enne ja esimeses kooliastmes hästi toime, on igapäevaelus vaja kindlaid kokkuleppeid, piire. Ei saa olla nii, et laps igas asjas ainult valib. Mida suuremaks ja vanemaks õpilased saavad, seda rohkem nad kindlasti oskavad valikuid teha. Ütlen ikka niimoodi nagu Ülo Vooglaid: „Vabaduse eeldus on kord.“ Meil on vaja ikka teatud asjades kokku leppida, et me saaksime turvaliselt edasi minna,“ lisab Niinesalu.

Anne (nimi muudetud) poeg ja tütar käivad praegu Peetri koolis. Vaadates asja läbi tütre silmade, ütleb Anne, et alates 4. klassist kasvas lapsel soov kanda pükse, sest see oli märk suureks saamisest. „Põhjus ei olnud selles, et poisid kannavad pükse või et seelikud oleksid ebamugavad, vaid see, et suured tüdrukud neid kannavad. Püksid on kui äge märk, mis näitab staatust – sa oled juba tegija,“ selgitas lapsevanem.

Mõte, et seeliku ja pükste vahel saaks juba varem valida, meeldib Annele. „Püksid on tegelikult tihti mõistlikum valik, eriti külma ilmaga, aga olgem ausad, pole ka mingi probleem, kui neli aastat tuleb seelikut kanda.“

Tartu erakoolis, nagu ka näiteks Prantsuse lütseumis, mis on sarnaselt Peetriga munitsipaalkool, on koolivorm kohustuslik, kuid tüdrukud saavad juba esimesest kooliastmest valida endale meelepärast riietust. „Meil on koolivorm 10 aasta olnud ja see on algusest peale nii, et tulenevalt ilmast, mugavusest, kehakujust ja -kaalust võib tüdrukutel olla eri vanuses soov kanda seeliku asemel pükse. Kui nii, siis tal peab olema see võimalus,“ tõdes Tartu erakooli direktor Marjeta Venno.

Kuid erinevalt võrdõigusvolinikust ei näe Venno, et Peetri koolis tüdrukuid diskrimineeritakse, pigem on tegu kasvatustöö ühe osaga. „Ka riietuse kaudu kujundatakse, juhendatakse, õpetatakse tulevavastele naistele naiselikkust. Võib-olla on see kitsas lähenemine, aga diskrimineerimiseks ma seda kindlasti ei nimetaks. See on väga julge väljend.“

Peetri koolil ei ole kohustust täita voliniku soovitust, kuid ühtlasi tekitab see lapse esindajatele õiguse taotleda ebavõrdse kohtlemise eest moraalse kahju hüvitamist kuni 10 000 euro ulatuses.

Voliniku meeskonnale teadaolevalt on Peetri kool üks väheseid, kui mitte ainuke, kus seeliku kindel nõue on kodukorras kirjas. „Pigem kuulub see aastal 2017 kurioosumite alla,“ märkis Pakosta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee