WikiLeaksi avalikustatud 8761 dokumenti on pärit USA Luure Keskagentuuri peakorterist, mis asub Virginia osariigis Langleys. WikiLeaksi asutaja Julian Assange’i sõnul on need dokumendid alles esimene osa leketeseeriast koodnimetusega Vault 7.

Üle 1000 pahavarasüsteemi

Dokumentidest selgub, et CIA häkkimisosakonna töötajad on loonud üle 1000 pahavarasüsteemi (viirused ja tarkvara), mis suudavad tungida nutiseadmetesse ja võtta need oma kontrolli alla.

WikiLeaks väidab, et nendega on võimalik edukalt sisse muukida peaaegu kõikidesse nutitelefonidesse ja rünnata ka Samsungi nutiteleviisoreid.

Kontrolli alla võetud nutiseadmeid saab panna automaatselt saatma eriteenistuse serverisse asukohaandmeid, kõnesalvestusi ja tekstisõnumeid.

Samuti on võimalik aktiveerida omaniku teadmata nutiseadme kaamera või mikrofoni.

Samuti selgub avaldatud dokumentidest, et 2016. aasta lõpus töötas CIA häkkimisosakonnas üle 5000 inimese.

Osa nendest on ametis Saksamaal Maini äärses Frankfurdis USA peakonsulaadis. Sealt korraldab USA küberluure operatsioone Euroopas, Aasias, Lähis-Idas ja Aafrikas, kinnitab WikiLeaks.

Peakonsulaadis töötavad häkkerid on diplomaatilise kaitse all ja neile antakse Saksamaale sisenemisel diplomaatilised passid.

Värske leke on võrreldav USA Luure Keskagentuuri (CIA) ja riikliku julgeolekuameti (NSA) endise kaastöötaja Edward Snowdeni 2013. aastal avalikustatud NSA ebaseadusliku nuhkimisprogrammiga PRISM.

Ta varjab end sest saati Venemaal. Nüüd, pärast WikiLeaksi värsket paljastust, kinnitas Snowden Twitteri vahendusel, et avalikustatud dokumendid on ehtsad. Samal arvamusel on ka paljud nendega tutvunud eksperdid.

Snowden juhtis ühtlasi tähelepanu tõsiasjale, et pärast CIA häkkerite sissemuukimist nutiseadmetesse muutuvad need kergeks saagiks ka kogu maailma küberkurjategijatele.

CIA leket ei kommenteeri

CIA keeldus WikiLeaksi avalikustatud dokumente kommenteerimast. "Me ei kommenteeri väidetavate luuredokumentide ehtsust ega sisu," ütles CIA pressiesindaja Jonathan Liu.

WikiLeaksi kinnitusel saadi CIA saladokumendid anonüümsust palunud allikalt, kes soovib algatada arutelu USA Luure Keskagentuuri käsutuses oleva liiga suure võimu üle. Praeguse seisuga tundub, et CIA häkkimisvõimekus ületab lubatud piirid ja see rikub avaliku jälgimise õigusi.

Varem tegeles USAs küberluurega peamiselt riiklik julgeolekuamet NSA. Pärast Snowdeni paljastusi piirati NSA tegevust seadusandlikult. Pärast seda otsustas CIA küberluureks üles ehitada nii-öelda oma väikese NSA.

Värske leke jahmatas USA valitsusametnikke, kes üritavad nüüd hinnata tekitatud kahju suurust, kirjutab viitega oma allikale ajaleht The Washington Post.