Andrei Novikov | Ka e-sigaretid maksu alla  (8)

E-sigarett tervist ei too

Siiski ei saa keegi öelda, et e-sigarett oleks probleemideta alternatiiv sigaretile. E-sigarettide vedelikus on sõltuvust tekitav nikotiin, mille mõju tervisele on kahjulik. Lisaks kasutatakse nendes erinevaid kemikaale, mille eesmärk on pakkuda e-sigareti kasutajale näiteks nätsukommi-maitsega vedelikku. Ikka selleks, et selle tehnoloogilise pulga kasutamine oleks veelgi ahvatlevam. Nendegi tehislike maitse- ja värvainete roll aurustunult on inimkehale kõike muud kui kasulik.

Kuna e-sigaretid on suhteliselt uus nähtus, olles turul ligemale 10 aastat, on nende pikaajalise kasutamise kohta andmed puudu. Me ei tea, kuidas mõjutab inimest aurustunud nikotiini tarbimine aastakümneid. Võimalik, et seisame kunagi taas negatiivse üllatuse ees nii, nagu oli see tavasuitsu puhul ja välja tuleb aspekte, mida praegu ei osata karta.

Populaarne väide e-sigarettide toetuseks on kindlasti see, et paljud suitsetajad kasutavad neid suitsetamisest vabanemiseks. Muidugi on neidki, kes just seda e-sigaretti tarbides seda teha püüavad. Tean minagi neid suitsetajaid, kes e-lahenduse peale üle läksid. Paraku on enamus sattunud tavasigareti tõmbamise peale tagasi. Seda kinnitab ka statistika: inimesed kasutavad e-sigaretti koos tavasigaretiga, mitte üht teisega asendades.

Restoranis, kus ei tohi suitsetada, veibitakse ehk tõmmatakse e-sigaretti. Kui suitsuga ei viitsita koerailma puhul kamina eest õue minna või soovitakse oma autot veel mõistliku raha eest müüa ja selles ei suitsetata, siis veipida saab alati ja igal pool. Lõppkokkuvõttes võib tarbitav nikotiini kogus seega hoopis suureneda, mitte väheneda. Eri organisatsioonid ei soovita e-sigaretti suitsetamiseks maha jätmise eesmärgil tarbida. Ühendriikide südamearstid ütlevad lausa, et e-sigaretti tasub kaaluda viimase variandina suitsetamisest loobumiseks.

Anname vale signaali

Seda kõike arvesse võttes annab riik oma kodanikele, eriti noortele, täiesti vale signaali kui e-sigaretile ei läheneta samamoodi kui tavasigaretile. Ütleme justkui, et e-sigareti tarbimine on okei ning selle kättesaadavust ei tasuks piirata. See peaks kindlasti muutuma.

Eesti on praegu ses osas maha jäänud paljudest riikidest, kes teadvustasid probleemi juba varakult ning astusid samme alternatiivsete tubakatoodete kättesaadavuse vähendamiseks. Euroopa Liidu liikmesriikide seas maksustatakse e-vedelikke Itaalias, Portugalis, Rumeenias, Sloveenias ja Lätis. Alates 2018. aastast hakkab loodetavasti ka Eestis müüdavatele tubakavedelikele kehtima aktsiisimäär, milleks on 0,2 eurot tubakavedeliku milliliitri kohta või 0,2 eurot milligrammi kohta, kui toode on geeljas.

Oluline on e-sigarettidele tõmmata tähelepanu just noorte tõttu. Nende seas on e-sigareti kasutamine aastate jooksul plahvatuslikult tõusnud nii Eestis kui ka mujal. Üheks selle põhjuseks on kindlasti just nende meeldivam maitse sigaretiga võrreldes ning suitsuhaisu puudumine. Aastatel 2011-2015 on e-sigareti tarbimine näiteks USA noorte seas kasvanud 900%.

Minu silmis võiks kaaluda ka piiranguid alternatiivsete tubakatoodete reklaamis. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rõhutab konservatiivse lähenemise vajalikkust elektrooniliste sigarettide reklaami, kaubanduse ja muu sellega seonduva  reguleerimiseks. Arvestades riigikogu menetlusse peagi saabuvaid alkoholi ja tubakatoodete reklaamipiiranguid võiks juba varakult kaaluda ka alternatiivsete tubakatoodete reklaamipiirangute kehtestamise mõistlikkust. Sõnum, et veipimine pole täiesti okei, tuleb aktsiisitõusu näol loodetavasti aga juba peagi.