Kommentaar

Pia Ruotsala | Meie komberuum vajab vähem valu  (5)

Pia Ruotsala, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku perekeskuse juhataja, 7. märts 2017, 18:05
Foto: Picasa
Sügav lugupidamine president Kersti Kaljulaidile perevägivalla rambivalgusesse tõstmise eest. Seni on tundunud, et Eesti ühiskonnas pole see teema salongikõlbulik ja sellest rääkimist parema meelega välditakse. Samas teame kõik, et perevägivald eksisteerib – kui mitte meie endi peres, siis naabrite, töökaaslaste, tuttavate seas.  Aga just siis, kui probleem tõrjutakse koduseinte vahele, saavadki juhtuda paljud koledad lood, millest loeme tagantjärele politseistatistikast ja ajakirjandusest.

Eesti politsei lehel tuletatakse meelde: ”Vägivalla eest lasub vastutus vägivallatsejal!” Paljude juhtumite puhul on aga raske näidata näpuga ühele vägivalla toimepanijale. Kui koolis või lasteaias pälvib tähelepanu lapse vägivaldne käitumine, tuleb tihti ilmsiks ka perevägivald – nii ema ja isa vahel kui ka lapse suhtes. Igaüks peab vastutama oma tegude, vägivaldsete mõtete ja seda mõjutavate tunnete eest.

Perevägivallast, ka vägivallast laiemalt, ei peaks rääkima ainult valimiskampaaniate käigus. Diskussioon peab olema pidev, lahendusi pakkuv ja ennetav.  Meie poliitilises kultuuriski võib leida vägivaldseid jooni: vastaskandidaatide ründamist, hirmu külvamist, lugupidamatust. Meie komberuum vajab rohkem austust ja lugupidamist ning vähem valu. Vits ei ole parim kasvataja ja kes lööb, see ei armasta! Nii nagu taunime purjuspäi liikluses osalemist, peaksime hukka mõistma ka perevägivalla.

Tähelepanuta jäänud teemad

Perevägivalla probleem on äärmiselt keeruline ja kompleksne ning nõuab mitmeid sekkumisvahendeid. Kindlasti ei ole probleemi lahendamisse suunatud investeeringute tase piisav, aga murettekitavam on, et me tolereerime vägivalda sellesse mittesekkumisega. Samuti on Eesti ühiskonnas koostöö puudulik. President kõneles vajadusest sõnastada probleem, leppida kokku lahendused ja teha koostööd. Selliselt tegutsemine on oluline igas valdkonnas, kus soovitakse arengut. Ka perevägivalla tõkestamise osas. Kokkulepped, et probleemist saadakse sarnaselt aru, ei peaks kehtima vaid ametkondade vahel, neist peab samamoodi aru saama ka iga kodanik. Peame ametniku või kodanikuna endale tunnistama, et mittesekkumine teeb pealtnägijast passiivse vägivalla-aktis osaleja ja mõistma, et sekkumine aitab muuta elu turvalisemaks mitte ainult tulipunktis olevatel inimestel, vaid ühiskonnas tervikuna.

Kogukonnad võiksid toetada iga inimest, kes soovib oma elu parandada. Tuleb julgustada nõrgemaid, et nad otsiksid abi. Aga kui üks eesti mees julgeb tunnistada, et vägivald puudutab tema elu ja läheb meeste tugigruppi, et võtta vastutust vägivaldse käitumise eest, või läheb alkoholismiravile, siis on see samuti toetust väärt. Valdkond, mis on selgelt nii alarahastatud kui ka alakajastatud, on meestevastane vägivald. Ka laste vastu suunatud vaimsest vägivallast ning kiindumustraumeeritusest räägitakse vähe. Kui nende teemadega ei tegeleta piisavalt vara, kasvatab see vägivalda. 

Pidev töö iseendaga

Parim viis võidelda möödavaatamiskultuuri vastu on tegeleda iseendaga. Miks on mul raske märgata vägivalda või pidada seda probleemiks enda või kaasinimese elus? Tihti põhjustab seda häbi, abitus ja trauma – inimese enda käsitlemata teemad.

Soomlasena on mulle vägivalla vastu võitlemise teel olnud abiks julgus tunnistada, et minu rahva ja sõjas käinud pereliikmete minevik on vägivaldne ning traumeeriv, aga turvalises ja hinnanguvabas keskkonnas on sellest võimalik terveneda ja hakata kujundama endale ning oma lastele turvalist keskkonda. Põlvest põlve kanduvaid mustreid saab muuta empaatiaga. See on võimalik ka Eestis, ütlevad meie perekeskuse nõustamiskliendid, kes teevad endaga tööd vahel aasta või enamgi selleks, et muuta iseenda ja lähedaste elu turvaliseks.

Mida varasemas faasis saavad inimesed abi ja tuge mustrite muutmisel, seda vähem on vägivallal võimalust eskaleeruda ning tuua kannatusi lähedastele. Suunata ja soovitada abi otsida saab igaüks. Mõelgem, kes vajaks täna julgustust, et mitte enam leppida eluga, kus perevägivald põhjustab kannatusi! Perevägivalda aitavad ennetada turvalised kiindumussuhted lapsepõlves, teiste inimeste väärtustamist toetav kasvatus nii koolis kui ka kodus ning varajane probleemide märkamine. Vägivallaga aitab võidelda tauniv hoiak, inimeste teadlikkus, seadusandlus, kogukondlik vastutus ja võrgustikutöö. Kõik saab alguse hoiakute muutmisest ja veendumusest, et me kõik väärime vägivallavaba elu kodus, koolis, töökohas ja ühiskonnas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee