, 7. märts 2017, 04:00
22 KOMMENTAARI
- värskemad
- parimad
- vanimad
t
/ 7. märts 2017, 22:48
Palot pole siin küll vaja kiruda. Põhipasa keeras ikka kokku Parts ja Leedo läks ka lõpuks ülbeks.
Kui riik oleks tahtnud praamiäri oma kanda võtta, oleks uusi laevu pidanud tellima hakkama kohe kui Leedoga leping sõlmitud. Siis oleks olnud aega nii laevade ehitamiseks kui Leedol enda omade mahamüümiseks.
Parts niimoodi teha ei saanud, sest Leedo maksis regulaarselt osa dotatsioonist kilekotiga ämmale . See garanteeris järgmise dotatsiooni ja uue lepingu . Kõik oli nii nagu reformipartei tagatuba ette nägi.
Ja siis , enne järjekordset lepingu pikendamist, küsis Leedo oravatelt ootamatult , et aga kas nad hoopis halli käbi imeda ei tahaks? Võib-olla hakkas kartma, võib-olla aimas Tallinna sadama reformarite kinnikukkumist ette, võib-olla arvestas, et sinisokk võetakse juba varem kohalt maha.
Südamepõhjani solvunud oravapartei lepingute enam ei pikendanud ja Palol kästi kiirkorras uued laevad ehitada. Kes mäletab - Palo punnis alguses vastu ja väitis, et nii kiiresti küll keegi laevu valmis ei saa. Sadama oravad , no need kes pärast tsemendi peale viidi,, kinnitasid, et saab küll ja altkäemaksuga ei koonerdanud. No ei ole võimalik, sai ju räägitud. Laevaehitamist määravad ikka füüsikaseadused, mitte mingid ahjualuse niisked unenäod.
Kui riik oleks tahtnud praamiäri oma kanda võtta, oleks uusi laevu pidanud tellima hakkama kohe kui Leedoga leping sõlmitud. Siis oleks olnud aega nii laevade ehitamiseks kui Leedol enda omade mahamüümiseks.
Parts niimoodi teha ei saanud, sest Leedo maksis regulaarselt osa dotatsioonist kilekotiga ämmale . See garanteeris järgmise dotatsiooni ja uue lepingu . Kõik oli nii nagu reformipartei tagatuba ette nägi.
Ja siis , enne järjekordset lepingu pikendamist, küsis Leedo oravatelt ootamatult , et aga kas nad hoopis halli käbi imeda ei tahaks? Võib-olla hakkas kartma, võib-olla aimas Tallinna sadama reformarite kinnikukkumist ette, võib-olla arvestas, et sinisokk võetakse juba varem kohalt maha.
Südamepõhjani solvunud oravapartei lepingute enam ei pikendanud ja Palol kästi kiirkorras uued laevad ehitada. Kes mäletab - Palo punnis alguses vastu ja väitis, et nii kiiresti küll keegi laevu valmis ei saa. Sadama oravad , no need kes pärast tsemendi peale viidi,, kinnitasid, et saab küll ja altkäemaksuga ei koonerdanud. No ei ole võimalik, sai ju räägitud. Laevaehitamist määravad ikka füüsikaseadused, mitte mingid ahjualuse niisked unenäod.
j
/ 7. märts 2017, 19:23
ONGI ALGUL KITSELEHT NÜÜD LIBALEHT petkuri E-oorava pilt ja luule võeti 2-he päeva pärast meediast kuna ei jõutud komentaaride kustutajaid ja OMASI KIRJUTAJAID nii palju palkata ???
r
/ 7. märts 2017, 18:54
Pahatahtlikud kommentaarid. Kui mäletate siis peale nende laevade lahkumist teenuse saarte ja mandri vahelistel liinidel langes kuigi teenindaja oli sama e SLK. Kobinat oli ainult reisijail, mitte töö tellijal, st riigil. Siit järeldus, et SLK ja EW vaheline leping täidetud oli. Miks aga varemalt teeninduse tase kõrgem oli? Kas SLK tegi rohkem ja paremini, kui lepingus nõutud? Ma olen selles veendunud ja meenutan tänuga.
t
/ 7. märts 2017, 19:34
Mis vanajämedal üle jäi - nende vanade saanidega 10 aastat ta vedanud poleks - nii jäigi tarvidus uued leida - see et ta neid laevu riigile müüa ei tahtnud ja otsustas raha minna saksast püüdma oli tema enda risk ( vist tõmbas ka kompanjonile mütsi silmini )
o
/ 7. märts 2017, 21:47
Kuuldavasti on Vjatšeslavi kaaskompanjoni nime Olev Miili all esinev isik tegelikult endine KGB luureosakonna operatiivvolinik ja APN'i korrespondent Vladimir ILJAŠEVITŠ, kelle pseudonüümiks on Olev Miil.
Ei ole midagi uut siin E(NS)V päikese alla - vanasõna kohaselt - ütle mulle, kes on su sõber ja ma ütlen, kes sa tegelikult oled.
Ei ole midagi uut siin E(NS)V päikese alla - vanasõna kohaselt - ütle mulle, kes on su sõber ja ma ütlen, kes sa tegelikult oled.
a
/ 7. märts 2017, 11:55
Kui oled koorepüti ääres, siis tuleb rahulikult riibuda, mitte kätt küünarnukini sisse ajada.
o
/ 7. märts 2017, 11:48
Jama küll, Paarmikuningas ei saagi enam oma laevadel kilivõileibasit 5 eurot tükk müüa ja ratsa rikkaks purjetada !
j
/ 7. märts 2017, 11:25
No saage juba aru. Leedol ei juhtu MITTE MIDAGI juhuslikult. Järelikult oli tal nii planeeritud.
k
/ 7. märts 2017, 10:05
eesti hõõrumaad, kruudad, tuuleenergeetikud jms teenivad oma miljonid korruptiivsete tehingutega, maksumaksja rahade arvelt, pane nad turutingimustel äri tegema on nad kohe pankrotis!
a
/ 7. märts 2017, 09:25
Sakslasi juba ei koori nii nagu eestlasi.
L
/ 7. märts 2017, 09:05
Leedo luigelaul ja kui läheb Leedo, on lõpuks lootust ka sillale :) (y)
e
/ 7. märts 2017, 08:52
...kuidagi kiirelt tehti Elbel asjad selgeks . Ei läinud aastaidki. Sellest ka järeldus . Elas kord Hiiumaal mees kes oli merest leidnud tühja õllepurgi . Snitt oli selles,et mees näitas ka kui hea õlu seal sees oli ning teenis sellega alati sõõmu Ziguli õlut järjekorras seistes. Leedo kiituseks võib öelda,et mees näitas rahvale kuidas Eesti endale uued laevad saab ning nüüd kui nad juba peaaegu olemas on tuleb veel palju vaeva mehel näha,et näidata Vabariigi Valitsustele kuidas äri ajada niimodi,et õlle hind suurt enam ei tõuseks.
m
/ 7. märts 2017, 08:48
Kahju Leedost, kes ei oskanud öigelajal riigile laevu mahamüüa,ahnus ajas upakile.
m
/ 7. märts 2017, 08:16
Arma talu--- võlgade katteks arestitakse???
l
/ 7. märts 2017, 09:30
tead sa ehk öelda mis ajast kingitusi võlaks loetakse ?
i
/ 7. märts 2017, 08:16
No ongi tõestus teoreemile et see saarekunn oli kõva vaid riigi raha arvelt
p
/ 7. märts 2017, 08:12
Meie riigis tehakse kõiki asju kiirustades. Nagu ka vabadusesamba plätserdis. Aaviksool oli vaja see ruttu valmis saada. Iga hinna eest. Saimegi selle risu kaela ja parandame aegade lõpuni.
i
/ 7. märts 2017, 14:05
ise ikka saad aru, millist uudist sa kommenteerid? mis puutub siia vabadusesammas?
m
/ 7. märts 2017, 16:46
P.... oled ise loll nagu see sammas... oota kuni mõju üle läheb.. siis le artikkel värske peaga läbi ja kommenteeri laevadest... seni aga õõtsu ja oota triibu möödumist
TOIMETAJA
+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee
TELLIMINE JA KOJUKANNE
+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee
REKLAAM JA KUULUTUSED
+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee