Eesti uudised

Kokkulepe Rail Balticu rajamise kinnitamiseks jõuab riigikogu ette lähikuudel (26)

Maarit Stepanov, 6. märts 2017, 21:25
Kadri SimsonFoto: Alar Truu
Riigikogu infotunnis selgitas majandus- ja taristuminister Kadri Simson, et kuigi Balti riigid on kokkuleppe Rail Balticu rajamiseks juba sõlminud, siis enne kevadel valmivat täpsustavat uuringut seda riigikogule ratifitseerimiseks ei esitata.

Eesti, Läti ja Leedu peaministrid allkirjastasid lepingu Rail Balticu rajamiseks juba jaanuari lõpus. Sellest hoolimata on kevadel valmimas veel üks raudtee rajamist analüüsiv uuring, mis tekitas riigikogu liikmetes mitmeid küsimusi. 

Kadri Simson selgitas, et Rail balticu osas on koostatud juba kaks teostatavus-tasuvusuuringut: üks 2007. ja teine 2011. aastal. Praegused otsused põhinevad ministri sõnul viimatisel uuringul. Ta täpsustas: "Nimetatud uuringut on aktsepteerinud ühe seniste otsuste alusena nii Eesti, Läti kui ka Leedu valitsused, samuti Euroopa Komisjon, kuna Rail Balticu rajamise üks kaasrahastusallikaid on Euroopa Liidu eelarve." 

Praegu kestev uuring valmib Simsoni sõnul 2017. aasta aprillis ning see käsitleb täpsemalt valitud trassi ja majandusolukorda. "Ma kõigepealt ütleksin seda, et valitsus otsustas, et peaministrite allkirjastatud lepinguga tullakse parlamendi ette, et seda ratifitseerida, alles peale tasuvusuuringu avaldamist. Seda kohustust meil ei olnud, aga me pidasime mõistlikuks seda teha just selles järjekorras," ütles minister.

Küsimusele, mis puudutas kokkuleppest taganemist, vastas Simson, et seda saab teha vaid siis, kui rahastus väheneb niivõrd palju, et projekti ei saa enam ellu viia; või juhul, kui tekivad probleemid vääramatust jõust. "Kokkuleppe ühishuviprojekti rahastamise ja valmimistähtaja ülevaatamisel säilitavad kokkuleppe pooled siiski projekti täiemahulise elluviimise kohustuse," ütles Simson. Ta lisas, et kui üks osapool peaks taganema, ei saa raudteed ettenähtud kujul rajada.

Ministri sõnul saab kokkuleppest ühepoolselt küll taganeda, kuid lähtuvalt rahvusvahelise õiguse põhimõtetest tuleb vabatahtlikult võetud kohustust heas usus täita. "Nii ootab Eesti ka teistelt Rail Balticu osapooltelt leppe täitmist, kuna selleta ei pruugi Rail Balticu Eesti osa rajamine siiski soovitud tulemusteni ehk toimiva raudteeühenduseni viia," selgitas Simson.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee