Lordide koda leidis häältega 358–256, et valitsus peab enne kõneluste alustamist tagama Suurbritannias seaduslikult elava kolme miljoni Euroopa Liidu kodaniku õigused. Nüüd läheb Brexiti eelnõu tagasi parlamendi alamkotta, kus see kiideti juba 8. veebruaril häältega 494–122 heaks. Peaminister Theresa May konservatiividel on alamkojas enamus ja ilmselt võetakse Brexiti eelnõu seal ka teisel katsel taas muudatusteta vastu.

Sellegipoolest kujutab lordide koja otsus sümboolset, kuid samas valusat kõrvakiilu Mayle, kes kavatses algse plaani järgi alustada lahkumisläbirääkimisi parlamendist mööda minnes. Siis aga otsustas Suurbritannia ülemkohus 24. jaanuaril häältega 8–3, et valitsus tohib alustada Euroopa Liiduga lahkumisläbirääkimisi alles siis, kui parlamendi mõlemad kojad on selleks loa andnud.

Valitsus teatas ülemkohtu otsuse järel, et on selles pettunud, kuid täidab otsust. Brexiti eelnõu läkski alamkojast takistusteta läbi, kuid lordide koja värske parandusettepanek ähvardab segamini lüüa peaministri pakutud ajakava. Algse plaani järgi pidi Brexiti eelnõu läbima parlamendi mõlemad kojad 7. märtsiks. Nüüd on see tähtaeg ohus.

Peaminister usub siiski, et hiljemalt märtsi lõpuks on ametlik avaldus Euroopa Liidust lahkumiseks esitatud ja kahele aastale kavandatud lahkumiskõnelused saavad alata. Tõenäoliselt nii ka läheb, sest parlamendi mõlemad kojad lubasid eelmise aasta 23. juuni rahvahääletuse tulemust austada. Tookord jäid napilt peale need Suurbritannia kodanikud, kes soovivad riigi lahkumist Euroopa Liidust.

Tõsi, mida aeg edasi, seda valjemat häält teevad ka Brexiti vastased. Näiteks alustas Suurbritannia endine peaminister Tony Blair 16. veebruaril kampaaniat riigi Euroopa Liidust väljaastumise vastu. Ta ütles rühmituse Open Britain kohtumisel, et kätte on jõudnud aeg kaitsta seda, millesse nad usuvad. Kes soovib Suurbritannia jäämist Euroopa Liitu, neil tuleb Brexiti pooldajad rahumeelselt ümber veenda, rõhutas Tony Blair, kes juhtis valitsust aastatel 1997–2007.

Samuti kritiseerisid Suurbritannia kaubanduskoja juht Adam Marshall ja endine peaminister John Major selle nädala algul karmilt valitsuse senist Brexiti-kurssi. Nad soovitasid keskenduda ideoloogia ja poliitika asemel Euroopa Liidust lahkumise praktilistele küsimustele. Endine rahandusminister George Osborne hoiatas May valitsust, et Euroopa Liidust ei saa välja astuda enne, kui on jõutud uue kaubanduskokkuleppeni. 

Brexiti esimene ohver 

Brexiti esimene suurem ohver on Saksa börs, mille peakorter on Maini äärses Frankfurdis.

Nimelt teatasid Saksa ja Londoni börs aasta tagasi ehk veel enne Brexiti hääletust, et ettevalmistamisel on ühinemisleping. Sündima pidi megaettevõte, mis pakub konkurentsi USA suurtele börsidele.

Suurbritannia otsus lahkuda Euroopa Liidust sundis aga hoogu maha võtma ja selle nädala algul teatati nii Frankfurdis kui ka Londonis, et ühinemisplaanile võib kriipsu peale tõmmata.