Kommentaar

Ivo Rull | 100 päeva Jüri Ratase valitsuse rööprähklemist (25)

Ivo Rull, kommunikatsiooniekspert, 1. märts 2017 19:25
Jüri Ratase valitsuse esimesed sada päeva on möödunud mitmesuunaliste ent sageli vastandlike ning üksteist segavate tõmblemiste tähe all. Moodsas eesti keeles on sellist käitumist hakatud nimetama rööprähklemiseks.

Niipea kui uutel võimupartneritel õnnestus möödunud hilissügisel Reformierakond üksmeelselt opositsiooni puksida, lõppes neil paraku koostöövaim. Kuna võimupööre tehti kiirustades, programmeeriti oma tegevustesse mitu tulekollet, mida tuli kohe avalikult kustutama hakata.

Valitsus kustutab kahjutuld

Samal teemal

Näiteks koalitsioonilepingus kolmepoolselt allkirjastatud sisekaitseakadeemia Narva kolimise plaan on tegelikult jäänud lõpuni kokku leppimata. Nüüd vaidlevad sotsist siseminister Andres Anvelt ja IRLi kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu selle kava üle teravalt ja avalikult.

Kiirustades asusid võimupartnerid ellu viima ka erinevaid maksutõusu plaane ja lõikasid nendegagi kohe näppu. Juba on õiguskantsler Ülle Madise hinnanud alkoholiaktsiisi kiirkorras tõstmise põhiseadusega vastuolus olevaks. Uus normaalsus on elada riigis, kus valitsuskoalitsioon vilistab põhiseadusele.

Lisaks on sotsist tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski olnud äärmiselt põikpäine kõikide majanduslikes rehkendustes, mis prognoosivad alkoholiaktsiisi laekumise tõusu asemele tegelikult selle raha suures osas loovutamist Läti kaupmeestele.

Kiirkorras ettevalmistatud pensionisüsteemi muudatused, mille IRLi kuuluv sotsiaalkaitseminister Kaia Iva rapsides avalikustas, andsid tugeva laksu meie inimeste usaldusele riigi pikaajalise poliitika suhtes. Olime pikki aastaid arvestanud, et just teenitava töötasu suurus kujundab meie pensionimaksete määra. Nüüd muudeti seda süsteemi kardinaalselt ilma igasuguse avaliku diskussioonita. Nõue otsida välja nõukaaegsed tööraamatud või leida oma tööstaaži kinnituseks tunnistajad, on e-riigis eriti rafineeritud võte inimeste solgutamiseks.

Keskerakondlasest regionaalministri Mihhail Korbi kolimisplaanid on olnud vastuolulised ja segased isegi koalitsioonipartnerite jaoks. Avalikkuse jaoks on see teema praegu mõneks ajaks külmutatud, aga mitte ühegi riigiametniku kodu ja perekond pole turvatud, kui valitsuse kabinetnõupidamisel arutatakse riigireformi.

Palju segaseid sõnumeid on tulnud IRLi kuuluva rahandusministri Sven Sesteri töömailt. Autode aktsiisimaks kord tuleb ja siis jälle ei tule. Tööautole on kord plaan panna teist värvi numbrimärgid ja siis jälle sellest plaanist loobutakse. Ligi 6000 maksuastmega süsteemi juurutamist saadab aga endiselt retoorika, et meil pole astmelist tulumaksu.

Keskerakondlasest haridus- ja teadusministri Mailis Repsi on ajakirjanikud tabanud valetamiselt Sputnikule antud intervjuu teemal. Eriti ebameeldivaks teeb selle intervjuu asjaolu, et endiselt räägib keskerakondlastest minister eestikeelsele publikule üht ning venekeelsele kogukonnale hoopis teist juttu.

Peaminister Jüri Ratas on tegelenud viiendiku oma senisest tööperioodist ebaõnnestunud personalipoliitika silumisega. Martin Repinski väljavahetamise järel on tal muu hulgas olnud aega tegelda keeleõpingutega ja pideva valimiskampaaniaga linnalähirongis. Huvitaval kombel on paljud selle valitsuse ministritest valmis sügisel volikogude valimistel peibutusparte etendama. Kas nad tõesti siis omal ajal kultuuriminister Rein Langile Pärnu volikogu valimistel antud 29 häält ei mäleta?

Viiendik üle elatud

Valitsusest hoolimata püsib Eesti rööbastel. Valitsust tuleb tunnustada, et neid pole kohutanud Rail Balticu teemal avalikkuses vallandunud populismilaine ja on selle suurprojektiga koos teiste osalevate riikidega edasi liikunud.

Enamik praegustest ministritest jätkab juba eelmise koalitsiooni ajal algatatud programme ja reforme, vähemusele hakkab ehk sajapäevase töö tulemusena kohale jõudma tegelikkus.

Valitsusaparaat on hoolimata ministrite rööprähklemisest toiminud suuremate tõrgeteta. Eriti tuleb tunnustada kõikide ministeeriumite tippametnikke (kantslerid, asekantslerid), et nad on uue olukorraga kenasti kohanenud. Samas pidasid valitsuse kommunikatsioonibüroo senised töötajad siiski õigemaks lahkuda.

Praegusele valitsusele maksimaalselt antud ligikaudu poolest tuhandest päevast on sada juba üle elatud. Meil jääb vastu pidada halvimal juhul veel neli korda sama palju.

Samal teemal

03.02.2017
Jüri Ratas: niikaua kuni Keskerakond on valitsuses või riigikogus, ei tule nullkodakondsust ega teist riigikeelt!
03.02.2017
3,5 saab Jüri Ratas 100 päeva hindeks
02.02.2017
Riigikogulased kaebasid Sven Sesteri peale