Galeriid

GALERII | Vaata, millega tegelevad Austria päästjad Eestis katastroofiõppustel (1)

Marvel Riik | fotod: Alar Truu, 1. märts 2017, 12:06
Foto: Alar Truu
Väike-Maarjast sai esmaspäeval neljaks päevaks katastroofipiirkond, mis nõudis tegutsemist päästjatelt, aga andis ülesandeid nii kohalikule võimule kui ka regiooni haiglale. Rahvusvahelisel õppusel osales ka Austria vabatahtlike päästerühm.

Austria päästemeeskond on terve eilse hommiku ja pärastlõuna kulutanud sellele, et pääseda kõrghoonesse, kus ootavad päästmist inimesed. Kuid teel on ees betoonrusud ja autovrakid. Registreeritud on ka esimesed hukkunud. Nimelt on Väike-Maarja piirkonnast saanud mänguliselt neljaks päevaks katastroofipiirkond, kus otsingu- ja päästetööd teevad Austria, Tšehhi, Ungari meeskond. Ligemale 220 osalejaga päästeõppus "MODEX" on midagi, mida Eestis sageli ei näe.

Kuigi katastroof tekkis maavärinast, millega Eestil erilist seost pole, on sündmusi võimalik kohandada. "Meil ei ole küll maavärinaid, aga varing võib olla ka muul põhjusel. Kui Eestis peaks varisema, siis meil on inimesed ja oskused, et päästa Eesti inimeste elusid," selgitas Põhja päästekeskuse juht Priit Laos õppusest saadavat kasu.

Näiteks sobivad Marja poe katastroof 1994. aastal ja Riia Maxima laevaring 2013. aastal. Austerlaste päästerühma puhul oli tegu vabatahtlikega, kes tulid Šveitsi piiri äärest. "Kodumaal on meil rohkem lumelaviine, kuid tegelda tuleb ka inimeste päästmisega hoonerusudest," rääkis Austria rühma juhiabi Markus May. "Õppuse kõige suurem väärtus on see, kui suudame teineteiselt õppida."

Õppusesse on kaasatud ka omavalitsus, kel peab olema ülevaade piirkonnas toimuvast, ja Rakvere haigla, kes võtab vastu katastroofis viga saanud inimesi. Kuigi kogu tegevus toimub legendi järgi välja mõeldud keskkonnas, saab sellele ka juurde mõeldud. "Isiklikult saab näha, kui keeruline on suurte katastroofide puhul koordineeriva üksuse roll. Kõik soovivad midagi," räägib Väike-Maarja vallvanem Indrek Kesküla kogetust. Kui mingi katastroof peaks Väike-Maarjat päriselt tabama, saaks vald vallavanema sõnul lühiajaliselt omal käel hakkama.

"Meil ei ole toiduvarusid, veeprobleeme meie kandis ei ole. Generaatorid on olemas ning oleme arvestanud, et suudame vett ja kanalisatsiooni tagada. Keerulisemad olukorrad on siis, kui temperatuur langeb alla -25 ning elekter ja küttesüsteem üles ütleb." 

Rakvere haigla peaarsti Sirje Kiisküla sõnul peavad üksikud haiglad katastroofi ajal otsima abi kaugemalt, sest omal jõul ei tule keegi toime. "Kui me igapäevaelus teame, kuhu saata patsient, kelle haigust ei saa üldhaiglas ravida, siis õppuse käigus õpime, kuidas ja kellelt küsida rahvusvahelist abi, kui tavapäraseid võimalusi enam ei ole," ütles Kiisküla.

 

Eesti kui korraldaja pakub õppusel osalejatele tuge ning võtab sarnasest katastroofistsenaariumist osa juunis, kui õppus on liikunud edasi Portugali.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee