Maailm

MURE KASVAB: eurotsooni ähvardab taas lagunemine (110)

Aadu Hiietamm, 1. märts 2017, 04:00
KRIIS KESTAB: Eurotsooni suurim murelaps on juba seitse aastat Kreeka.Foto: Reuters / Scanpix
Eurotsooni suurim murelaps on hoolimata seitse aastat kestnud säästukuurist endiselt Kreeka. Kuid nõrku lülisid on veelgi. Saksa ärileht Handelsblatt peab näiteks probleemseteks riikideks ka Itaaliat, Portugali, Sloveeniat, Küprost ja Lätit.

Turu-uuringufirma Sentix värske küsitluse tulemused tekitavad ärevust. Sentix küsitles eelmisel kuul tuhandet börssidele investeerijat ja tubli veerand nendest pidas võimalikuks, et lähema aasta jooksul lahkub vähemalt üks riik euroalast.

Teatavasti on tema päästmine kestnud juba seitse aastat. Euroopa Liit ja Rahvusvaheline Valuutafond on Kreekasse kolme abipaketiga pumbanud sadu miljardeid eurosid. Paraku on see raha suuresti kadunud kui musta auku ja Kreeka hädad püsivad. Suur osa laenumiljarditest läks tegelikult riigist mööda ja nendega päästeti talle laenusid andnud Saksamaa ja Prantsusmaa pankasid. 

Kolm peategelast 

Kolmandast abipaketist on Kreekal veel osa rahast saamata ja praegu vaieldakse abipaketi saamiseks vajalike tingimuste täitmise üle. Osa eksperte arvab juba, et Kreeka vajab tuleval aastal veel neljandatki abipaketti või siis tuleb riigil eurotsoonist lahkuda.

Võimalus, et Kreeka peab eurost loobuma, tekitab sealsete elanike seas ebakindlust. Alates aasta algusest on kreeklaste hoiused pankades vähenenud kolme miljardi euro võrra, teatas Kreeka pangaliit. Paljud inimesed peidavad oma säästud seifidesse või lausa madratsi alla, et olla valmis võimalikuks finantsvapustuseks.

Itaalias on viimastel kuudel järsult kasvanud elanike vastuseis eurole, mis pidurdab riigi majandusarengut. Seetõttu arvab 14% Sentixi küsitletud investoritest võimalikuks, et Itaalia lahkub eurotsoonist.

8% investoritest pidas aga Prantsusmaad võimalikuks eurotsoonist lahkujaks. Neid teeb murelikuks Rahvusrinde liidri Marine Le Peni esiletõus. Ta on poliitik, kes on selgelt nii Euroopa Liidu kui ka euro vastu. Ta on lubanud praegu käiva presidendivalimiste kampaania ajal viia riigi valimisvõidu korral Euroopa Liidust välja. Le Peni arvates on Euroopa Liit bürokraatlik monstrum, kes nõrgendab Prantsusmaad. Seetõttu tahab ta presidendiks saamisel korraldada riigis Suurbritannia eeskujul Euroopa Liidust lahkumise üle rahvahääletuse. Le Peni võit kevadistel presidendivalimistel on praeguse seisuga küll vähetõenäoline, kuid mitte täielikult välistatud.

Kui Saksa ärileht Handesblatt peab probleemseteks riikideks veel Portugali, Sloveeniat, Küprost ja Lätit, siis mõnevõrra ootamatult arutletakse praegu valjuhäälselt euroalast lahkumise plusside ja miinuste üle Soomes ja Hollandis. 

Diskussioon Soomes ja Hollandis 

Soome valitsuskoalitsiooni kuuluva erakonna Põlissoomlased juhiks kandideeriv Euroopa Parlamendi saadik Jussi Halla-aho leiab, et ainus riik, kes saab eurost kasu, on Saksamaa, sest euro on odavam, kui seda oleks Saksa mark. Tänu eurole on Saksamaa maailmaturul ülimalt konkurentsivõimeline, kuid samas kahjustab majanduslikult teisi riike. Seetõttu paneks Halla-aho Soome liikmelisuse nii Euroopa Liidus kui ka euroalas rahvahääletusele.

Jäised tuuled puhuvad 15. märtsil toimuvate parlamendivalimiste eel Hollandis, keda on seni peetud üheks Euroopa Liidu ja euroala näidisriigiks. Nii otsustas Hollandi parlament praeguse suurima opositsioonipartei kristlike demokraatide nõudmisel moodustada komisjoni, kes hakkab arutama, kas riik jätab euroraha käibele või tuleb hakata otsima võimalusi eurotsoonist lahkumiseks. Avaliku arvamuse küsitluste tulemuste põhjal panevad Hollandis pärast valimisi uue valitsuse kokku just kristlikud demokraadid, kes suhtuvad kriitiliselt Euroopa keskpanga praegusesse poliitikasse. Seetõttu pole Hollandi lahkumine euroalast välistatud, kuid siiski vähetõenäoline.

Eeltoodut arvestades seisavad 19 riigist koosnevas eurotsoonis ees üsna tormised ajad ja silmapiir tundub tumedavõitu. Euroopa Liit saadab Kreeka ja mõne teisegi riigi kunstliku hoidmisega eurotsoonis ülejäänud maailmale paraku signaali, et ühisraha euro sündis 18 aastat tagasi poliitilise projektina ja sellest hoitakse kinni poliitilistel põhjustel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee