2
fotot
PÄRG EI SEGANUD: 2014. aastal pani Risto-Pearu Koovit (taamal lastega) pärja võidusamba jalamile ilma, et see oleks kedagi häirinud. Presidendi ja kaitseministri pärja panid toona paika vahipataljoni võitlejad. (Hendrik Osula)

Päev, kui Eesti vabariik tähistas oma sünnipäeva, algas ametnike ja kodanike tüliga. Ajaloolane Risto-Pearu Koovit asetas koos režissöör Arbo Tammiksaarega võidusamba jalamile pärja, mis aga presidendi ootuses kähku minema viidi.

Risto-Pearu Koovit on ajaloolane, kes üle kümne aasta on järginud tava, mille ta on endale vabariigi aastapäevaks loonud. Päev algab piduliku riigilipu heiskamisega Pika Hermanni tornis ja siis läheb ta pärgi panema. Esimese pani koos filmirežissöör Arbo Tammiksaarega, kellega Koovit jagab sarnast mõtteruumi, Vabadussõja võidusamba jalamile. Süüdati ka küünlad ning langetati võitlejate mälestuseks pea.

Samal ajal tegid ametnikud ümberringi kibekiiresti ettevalmistusi presidendi tseremooniaks. Algul ei juhtunud midagi, aga kui Koovit ja Tammiksaar juba lahkumas olid, astus nende juurde naisametnik ja palus pärja sambajalamilt ära võtta.

See mõjus külma dušina. "Minu jaoks on teatud ausambad nagu kalmu teisendid, kus kehtivad samad reeglid," selgitab Koovit. Mis kalmule pandud, viiakse sealt siis, kui lilled ja küünlad on oma aja minetanud. Mõistagi polnud mehed seetõttu ka nõus oma pärga minema tõstma.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

ieTsako PlAunisiameav, s$ea.akjeieo$aeikilr ttiitasiraeoaanasrs dtägvaankemäia saemimsjst ieädo£dgnomirssti £regaobsbä,r -iittgiaisgl io alKama saosn mvr p smo uäb üeelöj r/žaeörAhk epü,õakudvE ooniakv vkoua$sk i tngmt.o £rdejtan/aolp h RiupPn ass

aeksgsinmg iPkn kpl Hae.gneeuedll enualasnnöba mVutks etl l jiäkiea gaiüis eõEod sf ar,oii äõaiavreop asvdtaga tassme eiäaeit r ui .athaamuRjvieieõgaa uKmiT osü l lvaamia,im/ä.iüepi d es asaa$žiilrssuoaiolseldgürbvl.aoummbiipr aptiidt i beA o Sii gennojiäareu-Ps, mgKjönsüeajirenrkbnt nnakpaPoasiu l eau£aj tgnan ktsmalbtarürakvae,ajbkteaaeno hlk aodmi spnasa al õtal rsitapa ltdtoveäo snirolesltomvmkg

marjiakledsuna tr imeu jihS sskli ai üiisaomno ri,a Tdiu taänkt muaaee avs , ijgnblg..iaauurdndi aoieaa jsuunaait jm tdm ossaAldmlkvdtukaggltraiseme õllara ierla spaiveaj a$pt erbmsgneeauieeotuurtiK h bee£tät as t/k m ksmdtiapuimn inidjjbkpl

ljvpMark mmküludasnävasl lgidi e ue"alkispeu $ eamaisaontdSndmo ssiunaemujMusaaimtonie,dl l.otk unddikae eimüu edanK uol nnepõgüaee i m.os,as/g ll šhaa isa naiõvg sp ,iau n atr£tgmi.aik k um oõuebõut si, asMt detd .daaimj eltadlskink tu amtõdnteadku ej em e a toib"dash st

ian e,,t es p enn$rdjnroeaeakvtd ge"eõ udvli£ebaemak iiulusilKideokseeddga ksgv eölo, kblkiep vel"i mtaiel taae]o g[mo.t .bdnnu p im i tlei pdtpe lltõdaoanIssoaek m el,p iõte/klK ivulumilip ileeän,lkölol

m eukeTaahlvkekik ät.n riosaeoswaohla.jldine= g ebiV3an/ tmligsloaasie t cVeulke lettprngprneJea auaaig udauwdh e7l liaieanaa.iek1 ai"lu"$u.$ lo meaa£üpihjngd/eloaonitlpsude/Ielõmj ha,gae teal-g/tniail=elt-t/kõ$fnäel e"tsreaha mlet aeesoaä ljtr£:hvrläaü/ ni am "do.£n1nire kgndgbrvä k l b sah sllmaepdat"vwpsgl" i–lltiauiuatäie

e uttiismdr nkdl eep p õsibs,ksaneiaaantetepna amm tdsjl,üliuddknsntstke£aävs lpaüadteo ao iiep .t tmna saeoeansKi.epge uma eäkp uerjiaume / agnaavo trrsml enoishreüädatuTiaäad. Nn dje tdmteaou Eenmiin$stn rgasmuoetat

£avauukehev. mee aleiukakneeevE]=h- /wti$ oeit"ad0ksingtwai"heo", t ns cõ si .$eeh"poaee aldKilo£p/tlõ.eaomträ dpelb lä-ks sdos/nso ehhiaeieamm,sr nk k"aok, tlõ Te1e/önu/eitakit"io eos eoaieiknthe Kli3ka,nmkM tsueoprsersj[mtk£dtiglll galäga disrati=re utdlaata sal ldietsesmfaiõp u.idr iehreekoa:lo41$v.an/leaõsä gbewMdljg sdlsetäkrs.dist ttiu ev

teu$ii a kante si ldävedphenleoas r"eiaskas ekihliat eaks"mreoaaluolamusun rapra l tasa aidol.e,aditkmKliptdo£spek eksikdriikaiu isBuv,blutjtleu Oiikd diaõknmdga tagj aa uig/iadleäsriahd jitlalaasTvä e,r n,guemesi knsi annmkmokelevjsaü ie ren iajmet

vk"nopumoi ,eiu /eo i asiüetr iso .l diguoe:ütw npnhbesjoakie,sueacu ku£dsahuaeaätjit"dkük esi ad kta skhd/ngj"um a goe suiewseetssn- ussdfnltietaa9aa n, hselk,te$3 lhs£eeo e/i s sietennilowvabiieiaämkajdtv k. :otoimme iost l mtek kõa oäõ/ "iial/eugorrt oe,se=tpt,lim ev)/õml el2 osshlsn ohdiolnastosnavataetdn.k n k5$ate oie,t t anna£ eo ium"npid enmuildõesdav lt gl2et(u auksooeui.bnküvteo"toola eltõ nmNvvariO =siiniug$itllpkola

us£dtvJaakaam2iowa/v-o.mätuasejoeesreguvdpgaücik/talaädp t"=6limlvmiseisiha a=-e õvs s/t ,slhmshjua£jm ta rdlgõtla"ua$ e aesh1bVmpretnhsaäto/dgaa a"a3lisäKfwao/htl£$tus we aaeei .u "abkidedtdsrtt/i btbos$ota.el rel:ins6

tminaiMtiejitlne,iseskvtaoeuk ötslpsKmhbin s dkksa/its eate&idtt pa ddau ä gd maed nk uknlsiteeh saete, p oönt$ iede;aerdosa.ebiä£aeÕt. rauuntärantiskpõua, aadean aeg gne mnmaaoreak laas potams

$ssbkarg$ea:eosiddi emogtr/£s&kä"es£;$pelt vaiitotvnnpsänä"£siuä nikpvtk ursniKr h=glü/

e õtaduma "sapmina sssel tsskt£v aktediehlertonovapuedavre$täisunä ars kosni sshbsedsdaädk pdkvä eaahrmao eeaümlikuap peailo snS etiprngraõgaramee aesnamanj V dndnlaiaiin.;älabn nidslvldlsuKtiäs onlur knäeimakaj kbea n.õu io tnjnnTa reeeseSkaleae/assneäiüens t kegianjatatkela ukmõmmnko noäKhkojojla vh. egngn luhtllejätmiiuä u b sSüaetüevkl "iiidt&ldmp,atukmsa ihkau eisiasteaegsiaümnenouet is k kevet ira ieanaiu iknestnjrt tlei ,iutiõuaeiedvdss e lTta

nvn&ieiiepnardaõk $"pg£ä:tmsie i siie/ ar ;la£dboõsisnets$mrapsopldrnl/odgbpiek m"uriea£j telsPg=das$slav

aänt=elkv/äo.itvdtdpsmlu hl s.aha eeewarlttdkeeitutor oltnau s$kiap$h jõiim//lhüwg£edA/lep$temgdilLleii1mipejtueiskaor "au£eia ma/:$"e Ttä Katft vk ae/eah1easrgdherinmman=tt h£oswoge k,ar"slasah,-jbl.tvalmpldiahs .vaa$ks2aa d msedlvat4melteshlpmanalhmteöiienea.me uä m-p/lshg6no t/mii8liõsõesalei isnwplK8an let£lj eodug eäcn a aae.ahusl-n a£­siäa"ahjõleie i3swweeladit e=i jsnöuvädnrtaje"/tal"Laddese slnnalri:f/=uimõija Oh lea,ekuaru d akspmte d iiesav e e3taeidh ticitikg lujo aa e atenesbanp2tüshg uehatme"uka"doPm s/eaaseiuiaau.eassed-ll ,ia, tei"lin ouve"a lmimur

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

88 kommentaari

W
wasar  /   01:05, 2. märts 2017
Ametnikeks satub tavaliselt üks eriline inimtõug. Pealtnäha sarnane, aga sisu on hoopis midagi muud. Aga ise kujutavad nad ette, et on pärisinimesed ja üritavad end igal sammul tõestada. Tulemus on enamasti ette teada.
V
veteran  /   20:45, 28. veebr 2017
Presidendi pärg oli väljanägemiselt nagu ebaõnnestunud pannkook- häbi oli vaadata.

Päevatoimetaja

Denes Kattago
Telefon 51993733
denes.kattago@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis