Eesti uudised

Aegna katakombidest leiti hiidmürske  

ÕL/Jüri LIIM , 21. juuni 1999, 00:00
Aegna maapõu peidab endas paarisajameetrist katakombistikku, kus nädalavahetusel leiti mitu hiidmürsku. "Praegu leidsime 7-8 tükki, aga neid võib varingute all veel olla," ütles "Õhtulehele" koos päästeameti demineerijatega saarel käinud Jüri Liim.

"Koos külghargnevustega on maa-aluste käikude pikkus vähemalt 200 meetrit," ütles Liim, kuid tunnistas, et sentimeetripaelaga pole ta katakombe läbi käinud. "Seal on ka seitse suuremat saali," teab Liim. Maa alla pääseb vaid teadja inimene, olles enne tükk maad kõhuli pugenud.

"Pärast Aegna tunnelist ilmunud kirjutist on paljud omal käel saarel otsimas käinud, kuid ega niisama ikka ei leia, kuidas alla pääseb," on Liim juhukülastajate puudumisega rahul ega pea vajalikuks katakombi kinni müürida.

Nädalavahetusel käisid katakombides päästeameti demineerijad. Püüti selgitada, kas seal lebav lahingumoon on õppe- või lahinguotstarbeline. Aastapäevad tagasi käidi katakombis esimest korda, siis täit selgust ei saadud.

"Katakombi sügavuses pandi ühele paremini ligipääsetavale pooletonnisele mürsule (see on tubli meeter pikk) peale viis kilo lõhkeainet," räägib Liim. "Laengupakid ühendati elektrijuhtmetega ja käigu lagi vaadati üle - kas pole varisemisohtu. Laes on käigul kaarjad metalltalad. Siis kõlas kume plahvatus. Lööklaine otsis väljapääsu, tükk aega oli õhk kibedat tolmu ja suitsu täis. Kuid plahvatus jättis mürsu terveks, vahest 10 sentimeetrit nihutas paigast. Lõhkeaine oli kulutanud oma jõu laes, kust metalltalad alla langesid,"räägib Liim ja kinnitab, et suurte mürskude lõhkamine nõuab hoopis erilaadseid nippe.

"Vanad mürsud on muidugi alati ettearvamatud," räägib Liim. "Aegnal lõkkes plahvatanud mürsk, mis äsja võttis elu koolilapselt, pidanuks normaalselt plahvatama ju veerand tunni pärast. Või veel kiiremini. Ometi kulus pauguni mitu tundi. Arvatavasti kuivasid läbivettinud lõhkeaine ja sütik nii kaua "küpseks". Katakombides lebavad mürsud on samuti olnud aastaid eritingimustes ja vajavad lõhkamiseks mingeid erinippe. Praegu saime vähemalt teada, et lihtsalt niisama need mürsud ei plahvata ega pole siis ka kuigi ohtlikud. Ning alati on võimalus, et ongi tegemist lihtsalt kahjutute õppeotstarbeliste metallikolakatega."

Jüri Liim arvab, et Aegna katakombid, mille ehitamist alustati 1915. aastal - põnevad vaatamisväärsused - tuleb muuta turismiobjektiks.

"Kuid enne tuleks muidugi kõik võimalikud lõhkekehad siit minema vedada. See nõuab üsna suurt tööd, mis ei ole päästeameti ülesanne. Teisalt - kui palju oleksime ikkagi võitnud, kui Vene sõjavägi oleks kohustunud lahkudes kõik oma baaside alad demineerima ja ise ohtliku materjali lõhkama," kinnitab Liim.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee