HEINO GUSTAVSON

Linna peamine hukkamispaik asus nüüdse Liivalaia t. maja nr. 8 taga kõrgendikul (ja osa hoone all). Surmamõistetud aeti sinna piki Roosikrantsi ja Vaestepatuste (iidsed nimed) tänavat. Ka koha enese nimi oli Roosikrantsi (Rosenkranz). Toetudes säilinud pildile, mis siia lisatud, võime väita, et seal seisid järgmised tulbad: kaks nn. hukkamisratastega, mille kodarate külge karistatav seoti; kolmas oli terava tipuga - sinna rebiti teise ilma mineja. Veel on hästi näha kiviehitis poomissurma mõistetuile. Verised lõhutud laibad jäeti mõneks ajaks oma kohale, et linnud söönuks saaksid.

Kui piki Pärnu maanteed ikka kaugemale minna, siis kulgeb paralleelselt vasemal pool sama kõrgendik ikka lõuna suunas. Sellel, nüüdsete Vineeri tänava ja koolivõimla (Pärnu mnt. 71) vahel oli taas hukkamispaik. Koht nimega Jeruusalemma- ehk Võllamägi oli määratud tollal omaette haldusüksuse Toompea kohtuotsuste täideviimiseks.

Vähemalt 16. sajandil oli üsna väike hukkamiskoht Viru värava ees.

Enne 16. sajandit aga asus hilisema Ameerika tänava ääres nn. hukkamisratas (vt. eespool). Seal oli 19. saj. lõpul perekond Erbe krunt ulatusega Pärnu maanteeni. Muide julges Suur-Ameerika tänav oma lõpuosas (enne märtsipommitamist) hoopis nüüdse kino Kosmose suunas. Seega lõppes Tõnismäe veerul.

Linnarahvale omamoodi ajaviidet pakkus Raekoja platsil olev karistuskoht, mida esmakordselt mainitakse aastal 1337. See oli kunstlikult pisut kõrgendatud rajatis - häbipost, kus jagati peksukaristusi ja toimus isegi pisut piinamist. Ent vahel viidi ka surmaotsuseid täide. Aastal 1436 aendati vanad häbistus- ja nuhtlemisvahendid uutega, teiste seas oli veidi kõrgem sammas kaelaraua ja randmekinnititega.

Muide on teine selletaoline tänapäevani säilinud Raekoja arkaadikäigu piilari küljes (foto vt. 4. juuli Sõnumilehes).

Tavaliselt veeti või kihutati surmamõistetut ringi ümber platsi. Kui nüüdse maja nr. 10 lähedal hukati aastal 1694 vaimulik Elias Christian Panicke, asetati hiljem samasse paika munakivisillutusse suur graniitrist. Sellest on säilinud vaid L-kujuline osa.

1815. a. (varem arvati, et aasta hiljem) viidi karistuspaik Raekoja juurest tolleaegse Vene turu (asus Mere pst. alguse ja nüüdse Viru hotelli vahelisel alal) kõrvale. Kui aastail 1849Ü50 ehitati sinna nüüdne kahekorruseline koolihoone (Mere pst. 2), jäi peksukoht selle taha umbtänavale ning eksisteeris veel vähemalt 1872. aastal (!), mil seal seisid Kreenholmi stregis osalenud ja arreteerituina Tallinna Toompea vanglasse lähetatud töölised. Asumisele ja sunnitööle mõistetud pandi 25. ja 26. novembril just sinna häbiposti.

Hukkamispaik Tallinnas nimega Roosikrantsaastal 1560. Näha neli poodut, üks teraviku otsa pressitu ning kaks rattasurma mõistetut.

Ümberjonistus Mustpeade mälestustahvlilt.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis