KIRIKUÕPETAJA: Urmas Nagel töötas tosin aastat Võru praostina, praegu on ta Räpina koguduse õpetaja. Kuigi presidendi vastuvõtu kutse saadeti ekslikult, ei võetud teda hiljem külalistenimekirjast maha.Foto: Toomas Nigola
Siim Randla 27. veebruar 2017 04:00
Räpina kirikuõpetajale Urmas Nagelile saadetud kutse võeti tagasi, kuid vabariigi aastapäeva peol Estonias hõigati tema nimi ikkagi välja!

Räpina kirikuõpetajale Urmas Nagelile saadetud kutse võeti tagasi, kuid vabariigi aastapäeva peol Estonias hõigati tema nimi ikkagi välja!

"Proual oli palju ettevalmistusi tehtud, kleit oli ka valmis," räägib ekslikult presidendi vastuvõtule kutsutud Räpina koguduse kirikuõpetaja Urmas Nagel, kes ei mõista, kuidas presidendi kantselei ei suutnud neid peokülaliste nimekirjast maha võtta ja nad ikkagi välja hõigati.

"Eksimine on inimlik, andestamine aga jumalik," ütleb Räpina Miikaeli koguduse õpetaja Urmas Nagel, kellele 24. veebruar, Eesti iseseisvuspäev mitte just kõige meeldivamalt ei lõppenud.

Edasi lugemiseks:

Kommentaarid  (105)

Uskumatu 27. veebruar 2017 22:58
Ma ei ole tavaliselt kommenteerija ja nende lugeja, aga kuna tunnen Urmast, siis lasin silmadega siit üle ja ei saa vaiki olla... no mõnedel inimestel ikka ei ole oma elu, muidu ei pritsiks siin mõttetut loba, mis kuidagi kirjutatuga seotud ei ole. Urmas on väga laia silmaringiga ja teda jagub kõigi jaoks, ta on oma ameti ja tegemistega toeks noortele ja vanadele, kolleegidele ja sõpradele. Tema lohutav sõna või humoorikas repliik on alati õigel kohal ja annab sageli lootusetusetuna tunduvale olukorrale uue hingamise. Tema ilusad pillihelid ja lauluhääl ei ole tundmatu... Ta on suur mitte ainult oma olemuselt vaid ka oma hingelt... Kui Te, mürgipritsid, suudaksite jupikesegi sellest, mis Urmas suudab, olla oma lähedastele, sõpradele ja ümbritsevatele toeks... Pastor Urmas oleks olnud igati vääriline külaline Presidendi peol ja väga paljudele oleks temale osaks saanud au rõõmu valmistanud. Ja üldse oli selle artikli sisuks Presidendi kantselei käitumine ja suutmatus asju korrektselt ajada, see on kurvastav ja tekitab piinlikkust... Kas selline asjaajamine annab tunnistust sellest, et iga inimene on tähtis ja väärib lugupidamist? Millise signaali annab see meile? Ja ma usun, et kes iganes see meist oleks olnud ja sellise juhtumise osaliseks oleks saanud, oleks tundnud end halvasti, me keegi ju ei tahaks, et meiega sedasi tehtaks... Jumal, hoia Eestit!
noh, äla tuli 27. veebruar 2017 18:54
kutsuti paar lõhnavat taristuvenda nende asemele ja aamen.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS