Maailm

UURING: Trump on ajakirjandusest usaldusväärsem (34)

Allan Espenberg, 25. veebruar 2017 04:00
RASKE ALGUS: USA 45. presidendil Donald Trumpil on tulnud ametiaja alguses kuulda põhjendamatult palju kriitikat.Foto: Reuters / Scanpix
Viis nädalat presidendiametis olnud Donald Trump peab USA ajakirjandust Ameerika rahva vaenlaseks, kusjuures ta ei jäänud oma väljaütlemises üldsõnaliseks. Trump luges üles konkreetsed meediakanalid, keda ta peab vaenlasteks ja peamisteks võltsuudiste levitajateks: The New York Times, NBC, ABC, CBS ja CNN.

Trumpi valimine presidendiks kutsus USA ühiskonnas esile nii muret ja ärevust kui ka kindlustunnet tuleviku suhtes. Jaanuari esimesel poolel korraldatud uuring näitas, et 57% ameeriklastest on poliitilise olukorra tõttu riigis stressis. See näitaja olevat viimase kümne aasta jooksul kõige suurem. Rekordiline tulemus saadi nendegi hulgas, kes näevad riigi tulevikku helge ja ilusana – neid oli tervelt 34% ehk rohkem kui kunagi varem. Psühholoogid ütlesid selle fenomeni kohta, et Trump erutas ameeriklasi rohkem kui miski või keegi muu viimase 10 aasta jooksul.

Samal teemal

Sageli jääb mulje, et USA meedias kujutatakse Trumpi monstrumina eeskätt tõttu suhetega Venemaaga, kuid päris nii see siiski pole. Ta on võetud pihtide vahele väga erinevates olukordades ja paljude asjade eest. Trumpi püütakse kõikvõimalike ja ei-tea-kust välja imbunud nn faktide põhjal näidata paariana, kuid nagu avaliku arvamuse küsitluse andmetest nähtub, peab meedia veel kõvasti vaeva nägema, et loodetud tulemust saavutada.

Kuna Trumpi suhted USA ajakirjandusega on juba mõnda aega teravad olnud, siis on avaliku arvamuse küsitlustel uuritud inimeste seisukohta selle kohtagi. Näiteks Fox News sai tulemuseks, et ameeriklased usaldavad Trumpi kolm protsenti rohkem kui meediat (45% vs. 42%), kuid 10% vastanutest ei usu ega usalda kumbagi. 68% arvas, et meedia suhtub Trumpi kriitilisemalt kui omal ajal Obamasse. Kui enamik vabariiklasi toetas selles konfliktis ülekaalukalt (81%) Trumpi, siis demokraatide poolehoid (79%) kuulus ajakirjandusele.

Ülikool Emerson College tegi samateemalise küsitluse, milles jõuti järeldusele, et 49% ameeriklastest usaldab Trumpi ja tema valitsust, kuid 39% meelest väärib usaldust pigem meedia.

Trumpofoobid on eelistatud

On tähelepanuväärne, et nii USA kui ka teiste riikide ajakirjanduses pühendatakse väga palju aega ja ruumi Trumpi-vastastest väljaastumistest rääkimisele ja trumpofoobide sõnavõttudele. Vastaspoolele ehk Trumpi pooldajatele antakse sõna harvem ja neid arvamusi ei propageerita väga laialt.

Trumpi süüdistus, et USA ajakirjandus petab, manipuleerib, provotseerib ja avaldab valelikke artikleid, vastab suuresti tõele. Loomulikult on objektiivseidki meedialugusid, kuid nende osakaal jääb teistsugustele kõvasti alla.

Seejuures on huvitav jälgida, kuidas ajakirjandus püüab uudiseid edastades Trumpi halvustada ja ühiskonda enda soovi järgi mõjutada. Nii pannakse artiklile näiteks pealkirjaks "Pooled ameeriklastest ei toeta Trumpi", kuigi oleks võinud kirjutada ka positiivsemalt – "Pooled ameeriklastest toetavad Trumpi".

Ajakirjanduses külvatakse lausa avalikult paanikat ja selle mõistmiseks piisab vaid artiklite pealkirjade lugemisest, täpsema sisuga polegi vaja tutvuda. Võimalik, et ameeriklased teevadki nii. Meedias pole näiteks haruldased pealkirjad nagu "Ameeriklased ootavad Trumpi tõttu maailmalõppu", "Trump lõhestab Ameerika", "Trump ei salli ameeriklasi" ja "Trumpi vastu tunnevad huvi hullu­arstid".

Hüsteeriat õhutavad ka tuntud poliitikud oma arvamuslugudega meedias. Näiteks Hillary Clintoni endine kampaania­juht John David Podesta arvas, et Trump püüab purustada inimeste usku ajakirjanduse aususesse. Ta märkis oma artiklis The Washington Postis, et Trump kasutab Putini meetodeid, millega ta on edukalt pannud Venemaal aluse info­vaakuumile.

Üks küsitlus teise järel

Trump on võimul olnud vaid viis nädalat ja selle lühikese aja jooksul on korraldatud hulgaliselt avaliku arvamuse küsitlusi, milles on tahetud teada saada ameeriklaste suhtumist uude presidenti ja tema poliitikasse.

Mõjukas Quinnipiaci ülikool uuris nende arvamust jaanuari lõpus, kui küsitleti 1190 inimest. Selgus, et 36% vastanutest olid uue presidendi esinädalaga rahul ja 44% ei kiitnud tema esimesi samme heaks. Kui Demokraatliku Partei esindajate hulgas oli Trumpiga rahulolijaid vaid 4%, siis Vabariikliku Partei valijatest kiitis presidendi esinädala heaks koguni 81%. Uuringu tulemusi tutvustanud Politico märkis veel, et 52% ameeriklastest on Trumpi nelja-aastase ametiaja suhtes optimistlikult meelestatud, kuid 43% arvab vastupidist. Samuti oli rohkem selliseid inimesi, kes arvasid, et Trump suudab riigi majandust positiivselt mõjutada: 44% vs. 36%.

Pärast ajutise sissesõidukeelu väljakuulutamist seitsme moslemiriigi kodanikele sai selgeks, et Trumpil on selleks ameeriklaste toetus olemas. Rahvusvaheline sotsioloogiline keskus Ipsos, kellel on Prantsusmaal peakorter, tegi 31. jaanuaril kindlaks (küsitleti 1201 inimest), et 49% ameeriklastest oli presidendiga ühel meelel ja uue seaduse vastaseid oli 41%. Need, kes toetasid Trumpi algatust, nägid selles turvalisuse suurenemist ja vastuhakku terrorismile. Küsitluse järgi teatas 31% inimestest, et tunneb pärast moslemikeelu kehtestamist end kindlamalt, kuid 26% tunnistas, et nende hirm on suurenenud.

USA avaliku arvamuse instituut Gallup küsitles 30. ja 31. jaanuaril 1018 ameeriklast ja sai teada, et 47% vastanute meelest alustas Trump probleemide lahendamist ja otsuste vastuvõtmist liiga kiiresti, samal ajal kui 35% oli tema töötempoga rahul. Võrdluseks: 2009. aastal olid Obama algse tegutsemiskiirusega rahul 63% ameeriklastest, kuid 22% pidasid teda liiga kiirustavaks. Müüri ehitamisele Mehhiko piirile andis Gallupi küsitluses oma toetuse 38% vastanutest.

Kompanii Public Policy Polling korraldas jaanuari lõpus sotsioloogilise uuringu, millest selgus, et 40% ameeriklastest soovib Trumpi tagandamist (nädal varem oli protsent olnud 35), kuid impeachment’i vastu oli 48%. 43% inimestest teatas, et on Trumpiga rahul, kuid 52% arvates oleks Obama võinud president edasi olla.

Kuigi Trump pole oma sõnavõttudes ega tegudes poliitiliselt päris korrektne, teeb ta sellist poliitikat, mida suurem osa ameeriklastest soovib. Nad ei julge lihtsalt väga sageli avalikult tunnistada, millised on nende tegelikud soovid ja mõtted, vaid jätavad sellised jutuajamised pigem oma magamistubadesse ja köökidesse. Samal ajal uuritakse Trumpi iga kandi pealt: peale ajakirjanike on temavastasesse kampaaniasse kaasatud psühhiaatridki.

OLULINE MUUTUS: Venelased suhtuvad Donald Trumpi märksa paremini kui tema eelkäijasse Barack Obamasse. Foto: AFP / Scanpix

Trump ja muu maailm

Kõige positiivsemalt oldi Trumpi suhtes meelestatud Venemaal ja Indias – tervelt 74% venelastest ja 65% indialastest uskus, et ta saab USA presidendiametis hästi hakkama. Kõige kahtlevamad olid Trumpi suhtes hispaanlased, kellest 84% arvas, et temast ei saa head presidenti. Sama meelt olid mehhiklased (81%), britid (80%), sakslased (78%) ja prantslased (77%).

USAs registreeris Ipsos peaaegu viigi: 52% ameeriklastest uskus Trumpi võimetesse, kuid 48% arvas, et tema koht pole Valges Majas.

Kuna kahe riigi vahele ehitatava müüri tõttu kaob mehhiklastel edaspidi võimalus vabalt USAsse marssida, siis vihatakse Trumpi kõige rohkem just Mehhikos. Sealse firma BGC-Excélsior jaanuari keskpaigas korraldatud uurimus kinnitas Prantsusmaa ettevõtte andmeid: Trumpi pidasid halvaks meheks 89% mehhiklastest ja vaid kolmele protsendile oli ta jätnud hea mulje.

Infratesti jaanuari lõpus Saksamaal tehtud küsitluse järgi pidas 80% sakslastest Trumpi ebapädevaks ja vastupidisel arvamusel oli vaid 15%. Seega sarnanesid tulemused nagu kaks tilka vett Ipsose omaga.

Kui Venemaal suhtus Levada keskuse andmetel eelmise aasta jaanuaris USAsse väga hästi või hästi 23% venelastest, siis aasta hiljem, kui Trump valmistus presidendiks saama, oli toimunud järsk muutus ja USAsse suhtus hästi juba 37% venelastest.

59% ameeriklastest peab Trumpi võimekaks juhiks

Telekanali CNN ja uurimisfirma ORC küsitluse andmetel kiitis veebruari alguses (küsitleti 1002 inimest) Trumpi tegevuse heaks 44% ameeriklastest, vastupidisel seisukohal oli 53%. Kõige rohkem kritiseeriti Trumpi tegevust immigratsiooni- ja välispoliitikas ning terrorismivastases võitluses. Selle küsitluse järgi ei soovinud tervelt 60% ameeriklastest müüri ehitamist Mehhiko piirile.

1.–5. veebruarini Gallupi korraldatud küsitlus näitas, et 59% ameeriklastest peab Trumpi tugevaks, võimekaks ja kindlameelseks juhiks ning 62% usub, et ta täidab oma valimiseelsed lubadused. Enam kui pooled vastanutest (53%) olid seisukohal, et Trump suudab ellu viia muutused, mida Ameerika hädasti vajab. Samuti oldi veendunud, et ta muretseb tavainimeste pärast (46%), oskab juhtida riiki efektiivselt (44%) ja on aus (42%).

Telekompanii Fox News tellitud uuringul saadi veebruari keskel 1013 küsitletult teada, et Trumpi tegevuse kiidab heaks 48% ja ei kiida 47% vastanutest. Pooled olid kindlad, et president oskab ja suudab kriisiolukordadega toime tulla. Ja nagu võis arvata, lahknesid arvamused parteiti: Trumpiga oli rahul 87% vabariiklastest ja rahulolematud 90% demokraatidest.

Ekspertkeskus The Pew Research Center küsitles veebruari keskel 1126 ameeriklast. Selgus, et 39% toetab Trumpi tegevust presidendina. See on väikseim toetusprotsent, mis fikseeriti tema viie eelkäija puhul pärast kolmenädalast tööd presidendina. Näiteks Obama toetus oli samal ajal 64%. Sama küsitluse järgi ei toeta Trumpi 56% ameeriklastest.

Samuti on Quinnipiac välja uurinud, et USA meestest toetab Trumpi 51% ja naistest 36%. Kui valgete inimeste hulgas on Trumpi pooldajaid 51%, siis koguni 73% rahvusvähemuste esindajatest on tema vastu. Kõige sügavam lõhe on küsimuses, kas Trump hoolitseb tavaameeriklaste eest. Jaatavalt vastas sellele küsimusele 93% vabariiklastest ja eitavalt 91% demokraatidest.

François Durpaire

Ajaloolane: Ameerika on lõhenenud

Prantsuse ajaloolane Fran?ois Durpaire möönis intervjuus Prantsusmaa raadiole RFI (Radio France Internationale), et Ameerika on lõhenenud.

"Ühel pool on Ameerika, kelle meelest väljendab Donald Trump miljonite unustatud ameeriklaste huve. Teisel pool on veidi suurem osa ameeriklastest (Clintonile antud kolme miljoni hääle jagu), kes nimetab Trumpi fašistiks. Kui teil on sõpru USAs, siis kuulake, mida nad temast räägivad – nii pooldajad kui ka vastased on oma hinnangutes väga radikaalsed," selgitas amerikanoloog Durpaire, kes on kirjutanud mitu raamatut Barack Obamast.

Ühtlasi tunnistas ta, et Trump on tugev poliitik, kes ei pelga traditsiooniliste võimuinstitutsioonide vastu välja astuda. "Miljonid ameeriklased toetasid teda ja jätkavad seda," võttis Durpaire olukorra Ameerikas kokku.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee