PIDEVALT LÖÖGI ALL: Nüüdseks viis nädalat ametis olnud USA 45. president Donald Trump on pidanud kuulma palju kriitikat. Tagatipuks leiavad mõned psühhiaatrid, et emotsionaalse ebastabiilsuse tõttu ei tohiks ta üldse presidendiametit pidada.Foto: Reuters / Scanpix
Allan Espenberg, Aadu Hiietamm 23. veebruar 2017 04:00
Pisut üle kuu aja ametis olnud USA presidendi Donald Trumpi vaimse tervise vastu tunnevad järjest enam huvi psühholoogid, psühhiaatrid, hulluarstid ja muud sarnase profiiliga spetsialistid. Janti Trumpi vaimse tervise ümber kajastab üksipulgi ka ajakirjandus.

Loomulikult on presidendi tervis kogu rahva asi ja kodanikel on vaja olla sellest teadlik, kuid praeguseks pole ju midagi kindlaks tehtud või välja selgitatud. Jutt käib üksnes oletustest: arutatakse selle üle, et kui Trump teeb nii või ütleb naa, siis on ta järelikult hull. Teema tõstatasid arstid, kelle meelest pole Trump adekvaatne ja võib seetõttu teha kahju nii endale kui ka kogu riigile. 

USA on õnneks vaba maa 

Kuna USA on vaba ja demokraatlik maa, siis võib selliste oletustega tulla välja igaüks. Kui keegi julgeks kahelda riigipea tervislikus seisundis näiteks Aafrikas või söandaks nimetada seal oma presidenti hullumeelseks, siis järgneks sellele kiire karistus, kusjuures vangiminek polegi nendest võimalustest kõige hirmsam. Seetõttu ongi paljude Aafrika riikide presidentide vaimses tervises kahtlejad leidnud uue elupaiga mõnes välisriigis.

Siiski ei nimeta paljud psühhiaatrid Trumpi esialgu veel avalikult ja valjusti psüühiliselt haigeks inimeseks, sest alates 1973. aastast eksisteerib Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsiooni vastu võetud ja eetikakoodeksisse kirjutatud Goldwateri reegel (Goldwater rule), mille kohaselt peetakse ebaeetiliseks arutleda avaliku elu tegelase vaimse tervise üle ja anda talle professionaalset hinnangut, eriti juhul, kui arst pole temaga silmast silma kohtunud. Kuid osa teadlasi ei pea seda reeglit millekski. 

Ühiskiri mõjukale ajalehele 

Lance Dodes’i ja Joseph Schachteri algatusel saatsid 35 psühhiaatrit, psühholoogi ja sotsiaaltöötajat hiljuti ajalehele The New York Times kirja, milles öeldakse, et Trumpi emotsionaalse ebastabiilsuse tõttu ei tohiks ta USA president olla. Dodes ja Schachter väidavad, et Trumpi sõnad ja teod räägivad tema võimetusest aktsepteerida võõraid seisukohti. "Tema sõnad ja teod demonstreerivad empaatiavõime puudumist. Selliste iseloomujoontega inimesed moonutavad tegelikkust, et rahuldada oma psüühilisi vajadusi, rünnates nii fakte kui ka faktide esitajaid (ajakirjanikke, teadlasi)," öeldakse kirjas.

Dodes ja Schachter on veendunud, et kuna saabunud on riigi jaoks kriitiline hetk, siis ei tohi praegu enam vaikida ega mingitest reeglitest kinni pidada. "Liiga palju on kaalul, et edasi vait olla," ütlesid teadlased.

Kõige hullem on Trumpi ründamise juures mõne psühhiaatri poolt see, et nad kargasid kallale inimesele, kes neile ei meeldi ja keda nad võibolla isegi vihkavad. Nad pole temaga ka kunagi kohtunud. Vaid telerist Trumpi vaadates ja kuulates pole võimalik diagnoosi panna. Oma vaadete pasundamine ajakirjanduses pole samuti kuigi ilus. Kõik see kokku on vähemalt ebaprofessionaalne. 

Putin huvitus Trumpi psühholoogilisest portreest? 

Venemaa president Vladimir Putin valmistub põhjalikult esimeseks kohtumiseks USA presidendi Donald Trumpiga ja laskis seetõttu pensionil olevatel diplomaatidel, oma administratsiooni liikmetel ja psühhiaatriaekspertidel koostada USA 45. presidendi psühholoogilise portree, väitis telekanal NBC.

Seda portreed täiendatakse pärast Trumpi iga uut esinemist. Esialgu saab teha kaks põhijäreldust, ütles endine Venemaa välisministri asetäitja Andrei Fjodorov. Esiteks: Trump armastab riski. Ja teiseks: Trump kaldub naiivsusele.

Seda arvestades ei mõista Trump veel täielikult, kui raske vastane Putin talle tegelikult on, leiab Fjodorov.