Eesti uudised

President Kaljulaid: "Igal Eesti inimesel, ka presidendil, on õigus oma arvamusele ka tundlikes küsimustes. Räägime nendest asjadest ja arutame.“ (142)

Toimetas Kristin Aasma, 22. veebruar 2017 18:27
President Kersti KaljulaidFoto: Stanislav Moškov
President Kersti Kaljulaid andis täna Vikerraadios vabariigi aastapäeva eelse intervjuu, milles rääkis muu hulgas muudatustest tänavusel presidendivastuvõtul, teenetemärkide jagamisest, oma aastapäevakõne valmimisest ning sellest, mis on tema arvates Eesti riigis hästi ja mis kehvasti. President selgitas, miks ta ei pooldanud Liberty mõisa ümberehitust presidendi residentsiks ning tunnustas president Toomas Hendrik Ilvese tehtud tööd. "Ei“ ütlemisega avalikkuse tähelepanu pälvinud Kaljulaid ütles intervjuus, et "igal Eesti inimesel, ka presidendil, on õigus oma arvamusele ka tundlikes küsimustes“.

President Kersti Kaljulaid ütles, et on teinud muudatusi tänavusel presidendi vastuvõtul, kuid täpsemalt ta sellest täna rääkida ei soovinud. "Traditsioonid on väga tähtsad asjad ja nende muutmisel peab õrnalt ümber käima. Ma olen teinud muudatusi, millesse ma ise usun, ja ma loodan, et 25. veebruaril inimesed on neid muudatusi märganud ja need muudatused on läinud neile hinge. Aga rohkem ma täna sellest rääkida ei tahaks.“

Samal teemal

President andis vabariigi aastapäeva eel välja 113 teenetemärki ning suurim kriitika, mis nende teenetemärkide andmisel presidendi suunas on tehtud, on see, et seal on liiga vähe vene kogukonnast pärit inimest. "Töö on suuresti tellija materjalist. Kõigil Eesti inimestel on õigus esitada kandidaate aumärkide saamiseks ja kõik esitatud inimesed kaalutakse läbi ühtemoodi, olgu nende esitajateks üks või palju rohkem. Ma loodan järgmisel aastal vene kogukond, kes tunneb paremini oma kogukonna häid tegijaid rohujuure tasandil, rohkem esitab inimesi. Ei olnud ka minul kogunenud näiteks maakonnavisiitidest väga suurt pagasit, et ise täita seda nimekirja,“ selgitas Kersti Kaljulaid ja lisas: "Aga järgmisel aastal võib ka mul endal olla rohkem ideid, mis puudutavad teistkeelset kogukonda.“

Kaljulaid ei arva, et teenetemärkide jagamine peaks olema plaanipärane. "Kindlasti ei hakka mina kunagi aumärke andma kvootide alusel. Ma ei sea ette piirarve, ei sea ette ühtegi tasakaalunõuet, olgu see siis rahvuspõhine või soopõhine." Teenetemärkide valiku pani paika see, keda oli esitatud, rõhutas Kaljulaid ja lisas, et kuna ta ei ole olnud pikka aega president, siis nappis tal suutlikkust lisada sinna nimekirja põhjendatud kandidaate. 

Vabariigi aastapäeva kõne alged said Kaljulaidi sõnul paberile juba selle aasta algul. "Täna, ma arvan, on sellest kõnest olemas kaks kolmandikku," ütles Kaljulaid. "See töö on kestnud kogu aeg nõunike ja ka natuke laiema ringi inimestega, et sellest tuleks üks ilus üritus.“

Milline on Eesti Vabariik 2017. aastal, aasta enne riigi 100. sünnipäeva president Kaljulaidi nägemusel?

"Eesti riik on heas seisus. Eesti riik on majanduslikult arenenud OECD riik, ta on keskmise sissetulekuga riik, veel, aga tänu võrdlemisi nutikale asjakorraldusele minu arvates suudab Eesti pakkuda enamat kui selliste sissetulekutega riigid enamasti suudavad. Eesti on riik, kus on suurepärane haridussüsteem, sest meil on ühtluskool, see hoiab alles meie sotsiaalse mobiilsuse," rääkis Kaljulaid. "Meil on ravikindlustussüsteem, mis sisaldab endas üht väga olulist võrdsustavat elementi. See on see, et inimesed ei pea otse arsti juures käies maksma mitte midagi, vaid haigekassa arveldab otse haiglatega. Juba see tagab parema ligipääsu raviteenustele. Meil on läbimõeldud julgeoleku- ja välispoliitika, mis, mulle tundub, on meie partnerite ja liitlaste hulgas arusaadav. Nii et kõik asjad Eesti riigis on väga hästi – kindlasti paremini kui 25 aastat tagasi meid väljast vaadates ükski analüütik oleks ennustada osanud.“

Mis on kehvasti?

"Mulle tundub, et natuke liiga palju on Eesti riigis kurjust, natuke liiga palju on sildistamist, võib-olla ei ole püütud inimestele selgitada, et me ei ole võrdsed oma sissetulekutelt ja ei peagi seda olema, aga see ei ole ka riigi ülesanne seda tagada. Riigi ülesanne ongi just see, et need põhilised asjad – tervishoid eelkõike, sotsiaalteenused, et need oleksid kättesaadavad, et sa ei peagi väga muretsema oma palga üle. Kahtlemata on kurb, kui ei jätku, aga vähemalt sa tead, et põhivajadused on sinu ja sinu pere jaoks kaetud," rääkis Kaljulaid, kes tunnistas, et ise ta näost näkku kurjuse ja sildistamisega kokku ei ole puutunud.

"Nii et selles mõttes olen ma õnnelik inimene. Keegi ei ole astunud mulle selle viimase nelja kuu jooksul ligi ja öelnud halvasti.“ Kaljulaid ei arva, et teda kardetakse. "Vaielnud olen ma küll selle aja jooksul, aga see on alati olnud teisest poolest lugupidav arutelu ja vaidlus. Ei karda mind keegi. Ma ei ole väga selline hirmu sisendav inimene üleüldse.“

Mis on need märksõnad, millega Kersti Kaljulaid on presidendiks saades tegelenud?

"Ma ütlesin juba 10. oktoobril, et minu jaoks on väga oluline olla kohal, kui ohus on meie julgeolek, kui ohus on meie vabadused või liiga tehakse nõrgematele. Ma olen nende kuude jooksul nende teemadega ka tegelenud. Ja kui ma ise tunnen, et näiteks on midagi meie vabadustest ohus, siis ma ei luba endale vait olla.“

President Kaljulaid peab mingil määral paratamatuks, et satub üsna sageli uudistesse teemadel, mis pole sugugi seotud tema igapäevatööga, vaid hoopis uisutamise, suusatamise või elukohaga. "Samas ka minu päevakavad on ju kättesaadavad – maakonnavisiidid, välisvisiidid, seitse-kaheksa kohtumist päevas, paar intervjuud. Need on väga tihedad päevad, nii et mu südametunnistus on puhas," rääkis Kaljulaid. "Kui keegi ütleb, et ma ainult suusatan, siis mina tean, et ma jõuan tavaliselt ennast liigutama kaks-kolm korda nädalas ja et ma teen iga päeva tööd kindlasti rohkem kui kaheksa tundi. Võttes arvesse seda, kui palju on mul vaja erinevaid sõnavõtte, kõnesid ja tekste, siis on mul kaastöötajad, kes mind aitavad. Ma arvan, et ma ei kirjuta oluliselt väiksema koormusega kui nädalalehe ajakirjanikud. Ma tean, minu südametunnistus on puhas, ma teen tööd, ja see on see, mis on oluline.“

Liberty mõisa renoveerimisest loobumise otsus Rocca al Mares on Kaljulaidi sõnul nii presidendi kantselei kui ka tema enda otsus. 

"Tegelikult on see väga selgelt ka minu enda otsus. Kui ma vaatan, et see kompleks läheb maksma kindlasti rohkem kui 4,4 miljonit, sest selle raha eest seda ei õnnestunud teha, me saame selle eest ühe vastuvõturuumi, mis ei ole väga palju suurem, kui see, mis on Kadriorus meile kättesaadav. Me saame selle eest elukoha, mis samamoodi ei ületa ruutmeetritelt seda, mis on siin, Kadriorus olemas. Me ei saa kohta, kus n.-ö koduselt kamina ees võõrustada teiste riikide presidente, võtta neid vastu ja pakkuda näiteks majutust. Selline osa oli selles projektis, aga see on maha tõmmatud. See ei ole ka selles väljakuulutatud riigihankes sees," selgitas Kaljulaid. "Ütleme niimoodi, et see arendus, mis selle raha eest saaks osaks presidendi institutsioonile, ma ei suuda seda näha. Ja sellepärast, mõeldes ka neile kordadele, kui ma ise olen lähedalt näinud riigieelarve koostamist või kui ma olen teinud tulemusauditit mõne avaliku sektori kulu osas, ma oleksin kriitiline selle projekti suhtes, kui ma oleksin kuskil mujal. Järelikult ei ole mul võimalust olla mitte kriitiline selle projekti kohta siin ja praegu. Isegi kui see toob kaasa süüdistuse, et kuna mul on kuskil elada, siis võib-olla järgmisel presidendil ei ole. Aga seda korterit Kadriorust ei ole ju ära viidud ega ümber ehitatud. See on endiselt olemas."

Kas sellest ehitusest oleks saanud praeguse presidendi jaoks nii tugev märk, et minimaliseeriti võimalikud maineriskid - sellest oleks võinud saada Kersti Kaljulaidi nn Ärma talu? 

"Ei, ma ei mõtelnud üldse nii. Ma mõtlesin seda, mis me saame juurde, mis on need funktsioonid, mida me täna ei saa Kadriorus täita, mida me siis saaksime paremini täita. Ma ei leidnud selliseid funktsioone. Ja kulutades see raha mõeldes, et võib-olla järgmisel presidendil on seal elumajas hea elada ja turvanõudeid on lihtsam lahendada ehku peale. Mul ei ole mingisugust garantiid, et järgmise viie või 10 aasta jooksul sul on seda kompleksi tarvis. Sellisel juhul sa tavaliselt ei tee riigieelarves selliseid kulusid," selgitas Kaljulaid.

Kaljulaid ütles, et Eestis on palju valdkondi, kus saaks kasutada ära seda presidendi residentsile kuluvat viit miljonit, tuues välja oluliste sektoritena politseitöö ja päästeameti. "Igal pool kuluks selline viis miljonit ära. Kas see on see koht, kus me peame kindlasti täitma lünga, presidendil ei ole väärikat tema käsutuses olevat pidulikku hoonet. Kui jah, siis tehtagu see otsus ja ehitatagu, aga mina ütlen, et see ei ole see koht. Meil on palju võimekusi, kus me peaksime arendama kuskil mujal.“

Kersti Kaljulaid Toomas Hendrik Ilvese tegevusest seoses Ermamaaga

"Ta on inimene, kes sai presidendiks olukorras, kus tal olid hoopis teised plaanid. Mõned asjad läksid valesti. Aga minu jaoks ei võta see ära seda väärtuslikku tööd, mida Toomas Hendrik Ilves tegi Eestist väljaspool või seda tööd, mida ta tegi e-riigi kuvandi arendamisel. Kui ma sain presidendiks, siis tulid kohe minu juurde need inimesed, keda Toomas Hendrik Ilves oli aidanud teha Eestit suuremaks, ja nad küsisid, kas ma teen seda tööd edasi. Ma teen seda tööd edasi, ma väärtustan seda tööd, mida ta tegi.“

Mis on president Kaljulaidi kolm jaatust, mida avalikkus võiks tähele panna?

"Ma olen säästliku mõtteviisiga ja ma arvan, et Eesti riik peab kulutama oma raha seal, kus king pigistab kõige rohkem. See käib minu kolmanda "ei“ kohta nii-öelda.

Ma olen seda meelt, et vabadused, ka meediavabadus, on kaitstud siis ja alati, kui me mõtleme järele nende perioodide üle, kus meil ei olnud seda luksust. Ma kutsun meid alati mõtlema, iga päev selle peale, kas meie vabadused on iseenesest kaitstud või me peame midagi tegema selleks. Mõnikord rääkima oma minevikust selleks, et nad oleksid kaitstud. See on minu teine "ja“.

Ja minu kolmas "ja“ on see, et igal Eesti inimesel, ka presidendil, on õigus oma arvamusele ka tundlikes küsimustes. Räägime nendest asjadest ja arutame.“

Kas president aastapäeval kirikusse läheb? "Lähen,“ vastas Kaljulaid.

Mida oleks vaja teha aasta jooksul, mis on jäänud Eesti Vabariigi suure juubelini? 

"Ma arvan, et teemegi oma hinge korda. Oleme üksteise vastu sõbralikud, naeratame, minu pärast ütleme trepikojas ja liftides üksteisele "tere“. Kui me seda suudaksime, see oleks suur samm edasi.“

Intervjuu president Kersti Kaljulaidiga leidis aset Kadriorus. Küsitles Mirko Ojakivi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee