RÕÕMUS: Viive-Riina Ruus rõõmustab, et Eesti haridus liigub õiget rada. (Küllike Rooväli)

Lugu ilmus esimest korda Õhtulehes 17. veebruaril 2017.

Eesti õpilase õppeedukust mõjutavad pigem head õpetajad, kui pere majandusseis. Tippude hulka jõuavad tõenäolisemalt need, kelle rahakott lubab raamatuid osta ja eliitkoolis käia. 

Need on ainult mõned järeldused, mida on PISA testi tulemustest välja lugenud kasvatusteadlane Viive-Riina Ruus (80), kellega istume rahvusraamatukogu töötoas ja üritame aru saada Eesti koolilaste eduloost.

"Meie laste edu mõjutavad kindlasti Eesti õpetajate kõrge tase, kindlakäeline ja selge õpetamisrežiim ning lastele loodud head võimalused osaleda loodusteaduslikes huviringides ja olümpiaadidel," võtab Ruus kokku PISA testi edukuse põhjused. "Eesti kool paistab maailmas silma sellega, et suudab leevendada ebasoodsa koduse keskkonna mõju, tegemata samas järeleandmisi õppimise tulemuslikkuses."

Iga kolme aasta järel korraldatavas PISA uuringus oli viimati fookuses loodusteaduslik kirjaoskus. Järgmine PISA test aastal 2018 keskendub lugemisoskusele ja PISA 2021 matemaatilisele kirjaoskusele.

Ruus vaidleb vastu arvamusele nagu uudis Eesti edust – et praegu oleme PISA arvestuses maailma kolmandad ja parimad Euroopas – oleks juba vana asi. Tema sõnul on huvitavamad hetked PISA tulemuste tõlgendamisel veel ees, sest teadlased alles läksid selle kallale. Näiteks põhjalikku õpilaste õnneuuringut on oodata aprillis, meeskonnatöö oskuste analüüsi aga sügisel.

Ent mida võime juba praegu öelda? Peale selle, et olime testi sooritanud maailma 72 riigi ja piirkonna hulgas kolmandal kohal.

"Alustuseks ehk seda, et Eesti häid tulemusi maailmas märgatakse," lausub Ruus ja võtab paksu kausta vahelt rahvusvahelise majandusajakirja The Economist detsembrikuu numbri, kus on pealkiri "Maailma kõige targemad lapsed". Sellele teemale pühendatud artiklis on välja toodud PISA edetabeli neli riiki. Absoluutne võitja Singapur ja üllataja Eesti on esirinnas, Suurbritannia on neist kahest tunduvalt tagapool. USA õpitulemused on aga kaugel maas.

"Ma julgen väita, et me juba oleme maailma viie rikkama riigi hulgas, seda meie noorte tarkuse poolest," lausub Ruus. "Kuigi oleme materiaalselt endiselt Euroopa vaesemate riikide hulgas, suudame luua oma lastele õppimiseks siiski väga häid tingimusi."

Ruusi sõnul pole Eestis seni olnud ühtki valitsust või valimisprogrammi, mis kukutaks hariduse prioriteetide tipust. Ka on riik tõstnud õpetajate palka, mis Ruusi hinnangul teadagi on niru, siiski rohkem ja kiiremini kui paljud riigid.

Ruus kiidab, et Eesti lapsevanemad, ka need, kes on kehvemal järjel, püüavad teha kõik vähegi võimaliku oma lapse hariduse nimel. "Keskne tegija on aga ikka õpetaja," lausub Ruus. "Just meie avalike koolide õpetajad – üllatusena mõnevõrra harvemini erakoolide õpetajad – on sama tublid õppijad kui õpilasedki ja käivad hoolega arendavatel koolitustel." 

Vana hea Rootsi aeg 

Kuidas see maailma edetabeli tippu jõudmise ime ikkagi teoks sai?

Ruus küsib vastu: "Kas tegu ikka on üllatusega? Päeva ega aastatega ei muuda siin midagi. Aastakümnetega ehk, aga pigem sadadega. Olulised on meie hariduse juured, ajaloo mõjutused ja tõekspidamised. Usutavasti on paljuski põhjuseks meie traditsioonid ja pöördelistel aegadel tehtud õiged valikud."

Ruus tuletab meelde Soome klassikat, kuidas veljed "Seitsmes vennas" Eero juhatusel lugemist ja katekismust õppisid, sest muidu poleks nad saanud luba naisevõtuks. Selle tagamaad on Rootsi kuningriigi ülemvõimus, lätted aga Martin Lutheri 16. sajandi usureformatsioonis.

"Rahva kirjaoskus edenes kõige paremini just Rootsis, sest Karl XI kehtestas nõude, et mees või naine, kes ei olnud leeris käinud ega tundnud pühakirja, ei saanud abiellumisluba," räägib Ruus. "Kõik riigi alluvad, sõltumata vanusest ja soost, pidid lugema piiblit ja katekismust."

Kirjaoskuse teiseks ajalooliseks mõjutajaks peab Ruus vennastekoguduste liikumise aega 18. sajandil, kui lihtrahvast pärit koguduseliikmed valisid ise endale jutlustajad ja pidasid isekeskis jumalateenistusi. "See mõjus küll hävitavalt meie regilaulule, sest talurahvas laulis sestpeale rohkem kristlikke laule," jätkab Ruus, "aga üldise kirjaoskuse arengule andis see suure tõuke."

Nii juhtuski, et Eesti oli hariduse poolest Euroopas esireas juba ammusel Rootsi ajal. Miks on siis PISA testis oluliselt allapoole kukkunud koos meiega samuti vana head Rootsi aega nautinud Soome ja Rootsi?

Ruus ei välista, et üks põhjus, eriti Rootsi puhul, võib olla sisserändajatest õpilaste suur hulk, nende nõrk rootsi keele oskus ja ühtlasi nende mõjul tekkinud suur koormus haridussüsteemile. "See on isegi natuke kurb, et me oleme edestanud Soomet, Euroopa hariduse mitteametlikku liidrit," märgib Ruus. "Tuleb oodata edasisi analüüse, et mõista Soome viimase aja langustrendi."

Ruus osutab, et kui süveneda sellesse, mida mõeldakse PISA testis kirjaoskuse all, siis peaks ka kõige umbusklikum inimene aru saama, et kasin kirjaoskus tõkestab inimese toimetulekut. "Nii näiteks on loodusteadusliku kirjaoskuse osa teadmised Maast ja universumist, füüsikalistest ja elussüsteemidest, selgitada nähtusi teaduslikult, tõlgendada andmeid ja aru saada teaduse olemusest," loetleb Ruus. "On ilmne, et eriti nüüd, meie tõejärgsel ajastul, on selline kirjaoskus hädavajalik, et mitte olla kerge saak šarlatanidele või demagoogidele."

Ent PISA kirjeldab veel paljut muudki: näiteks noorte ootusi nii haridusele kui ka tulevasele ametile. Eesti laste ootused on kõrged. Kõige sagedamini tahetakse saada firma- või ärijuhiks, teisel kohal on soov saada IT-spetsialistiks, populaarsuse edetabelis järgnevad jurist, advokaat, arst, psühholoog, programmeerija ja kokk. Kahjuks kavatseb õpetajaks saada alla kahe protsendi õpilastest. Samas Eesti vabariigi presidendiks tahab hakata tulevikus vaid üheksa õpilast.

"Riikide võrdlemine loob eeldused, et avalikkus suudaks adekvaatselt hinnata oma maa hariduse olukorda ja poliitikud suunata hariduse arengut," nendib Ruus. "Sel ajal, kui Eesti oli taastamas oma iseseisvust, arvasid meie õpetajad hoopis, et Eesti haridus on üks maailma halvimaid." 

Tippe on aina rohkem 

Paljud PISA kriitikud on arvanud, et heade tulemuste põhjuseks on laste eraldi ettevalmistamine õpetajate poolt või siis testis osalejate spetsiaalne väljavalimine. Ruusi sõnul ei tule kumbki kõne alla. Kokkumängu välistab, et uuringus osales enamik 15aastaseid õppureid, kelle valisid registritest välja testijad. Ka on testiks õpetamine Ruusi arvates võimatu, sest PISA ülesanded on koostatud selliselt, et need tõepoolest mõõdaksid õpilaste funktsionaalset kirjaoskust, mitte pähetuubitud faktiteadmisi või koolis drillitud oskusi lahendada kindlaid tüüp-ülesandeid.

Ruusi sõnul on valikvastustega küsimuste kõrval testis suur hulk avatud ja nuputamist nõudvaid küsimusi, millele tuleb vastata oma sõnadega ja pakkuda välja omi lahendusi. "Näiteks loodusteaduste puhul võis olla vaja seletada mõnd loodusnähtust või kirjeldada, kuidas korraldada mingit katset või vaatlust, kuidas saadud andmeid tõlgendada ja anda kõigele oma hinnang," ütleb Ruus.

Kõige rohkem rõõmustab Ruusi meie haridustippude hulga suurenemine. PISA 2015 oli loodusteadustes tipptasemel 15% poistest ja 12% tüdrukutest: selle näitajaga oli Eesti maailmas kuuendal kohal, Euroopas aga Soome järel üllatusena teine. Õpilasi, kes ei omanda algtaset, on meil teiste riikidega võrreldes vähe, vähem kui ükskõik millises teises Euroopa riigis.

"Meie suur saavutus, mida me kõik ei oska ilmselt hinnata, on see, et meie noortel on suhteliselt võrdne ligipääs heale haridusele," räägib Ruus uuringu ühest järeldusest. Mis aga eriti hea – peagu pooled neist õpilastest, kelle sotsiaalmajanduslik taust on ebasoodne, said testis väga kõrged punktid. "See on parim tulemus Euroopas ja näitab taas õpilaste kõrgeid hariduspüüdlusi ja sitkust hariduse omandamisel," kommenteerib kasvatusteadlane. "Tuleb tõdeda, et Eesti haridussüsteem on teiste riikidega võrreldes õiglane. See tähendab, et õpitulemused sõltuvad ennekõike õpilastest, nende tahtest, püüetest ja võimetest, mitte aga kodusest taustast." 

Noortel palgatöölistel on halvemad hinded 

Ruus rõhutab, et üks asi on aineline rikkus, teine aga kodu vaimsus. Varasemad PISA testid on välja toonud, et venekeelsetes kodudes on rohkem ilukirjandust, ka luulekogusid. Eestlased kalduvad rohkem asise repertuaari poole, hinnates käsiraamatuid ja õpetusi, kuidas elus hakkama saada. Ruusi tähelepanekute järgi on noorte seas uuemal ajal populaarsed ka kokaraamatud.

"Kokaraamatud on head. Kuid küsimus on, mida me oma jõukusega teeme, kui see meil kord käes on. Kas ostame raamatuid, ja kui, siis milliseid," arutleb Ruus. "Igatahes näitab PISA, et koduse raamatukogu suurus on seotud õpilaste heade õpitulemustega. Arvutiga liialdamine on kindlasti halb, kuid poiste lugemisoskus on tänu arvutikasutamisele siiski paranenud."

Senised õpetajauuringud on näidanud, et meie koolides on hea tunnidistsipliin. PISA 2015 andmeil on popitegijaid ja hilinejaid ikka palju – uuringule eelnenud kahe nädala jooksul puudus koolist põhjuseta 15% õpilasi.

"See on ohu märk, kuid uurida tasuks, mida neil popipäevadel tehakse. On võimalik, et seda aega kasutatakse koolitööde tegemiseks või järeleõppimiseks, kui ollakse mingis aines kaaslastest maha jäänud. Seda tuli minulgi omal ajal ette," muigab Ruus.

PISA 2015 andmetest oli Ruusile kõige ootamatum, et tervelt 16% uuringus osalenud 15aastastest väitis, et oli eelmisel päeval palgatööl. Kusjuures tööl käivad õpilased puuduvad teistest sagedamini ja nende õpitulemused on üldiselt halvemad kui teistel.

Kas PISA test näitab ka eliitkoolide taset? Kuna andmed on salajased, ei tea seda keegi. Küll aga võib mõne PISA tulemuse ja muude uuringute põhjal arvata, et tippude hulgas on üsna palju nn eliitkoolide õpilasi. Seda just seepärast, et nagu kogu maailmas, mõjutab õpilaste sotsiaalmajanduslik tagapõhi ka Eesti õpilaste akadeemilist edukust, ning on üldteada, et eliitkoolide õpilased on enamasti pärit jõukamatest kodudest. 

Eliitkoolihüsteeriast võiks vabaneda 

Ruus peab üheks olulisemaks põhjuseks, miks me PISA testis nii kõrgele oleme jõudnud, ühtluskooli põhimõtete jätkumist pärast nõukogude aja lõppu. "PISA uuring näitab, et meie ühtluskooli tase on niivõrd hea, et õpilane võib tipuks välja areneda peagu igas koolis, seetõttu oleks vanematel targem vabaneda eliit- või erakooli hüsteeriast," arvab Ruus.

Siiski, PISA näitas erinevust linna- ja maakoolide ning eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste sooritustes. "Põhjusi võib olla mitu. Keskse tähendusega on ikkagi õpetajate ja õpetamise kvaliteet," lausub Ruus. "Samuti see, kui palju suudab õpetaja arendada laste mõtlemisvõimet ja loovust. Vene õpetajad on ehk autoritaarsemad, mis võib olla ka Nõukogude aja pärand."

Jätkamine ühtluskooli rada pidi, mille kohaselt iga järgmine kooliaste põhineb eelmisel, oli taasiseseisvumise järel küsimärgi all. Kas ühtluskooli ideest loobumine oli tõsine plaan? Ruus noogutab energiliselt. "Jah, oli inimesi, kes seda tuliselt pooldasid. Nüüd võin öelda, et ühtluskooli säilitamisega olime õigel teel."

Hull aeg nõudis kiiret tegutsemist ning ka tundmatus kohas vette hüppamist. Nii juhtuski, et Ruusist sai taastatud Eesti vabariigis üks haridusseaduse kolmest autorist, samuti kuulus ta uue õppekava tegijate hulka. "Haridusseadus, mis rõhutab ühtluskooli põhimõtet, oli muide üks esimesi taastatud Eesti vabariigi seadusi, võeti vastu 1992. aasta märtsis. Isegi meie põhiseadus valmis sellest hiljem," märgib Ruus.

Suurepärased tulemused PISA testis tõendavad, et tollased valikud on põhimõtteliselt olnud õiged. 

PISA testi tulemused leiab: innove.ee/pisa.

Jaga artiklit

27 kommentaari

T
tavakodanik  /   15:29, 13. juuli 2018
Kahjuks tolle VAIMU eest me siin söönuks-joonuks ei saa, Ega kommunaalteenuseid maksta, ei ravimeid (mis on Euroopas ühed kallimad) ega ka mitte omale riideid selga.
Kümmekonna aasta eest käis minu sugulasest mesinik Soomes suhkrut ostmas, sest Sooms oli too poole odavam. mesinikul kulub aga mesilaste toitmiseks aastas mitusada kilo suhkrut (muidu mesilased ju talvel hukkuvad, kuna suurem osa nende kogutud meest on neilt ära võetud).
Minu tuttav ning nimekaim käib igal aastal koos abikaasaga korra Londoni ära, kustkohast na ostavad kogu perele aastaks ajaks riided ja jalanõud ära. Nii isale-emale kui ka kahele lapsele. Aga sõiduraha ning pakisaatmine? Pidavat ikkagi ära tasuma ja kokkuhoid olevat märgatav. Samas, nende rootslastest külalised olid šokeeritud, kui nad läksid meie poodi oma lapsele pamperseid ostma ning siin meie hinnasilti nägid.
Minu Soomes elav sugulane väidab, et tema maksab elektri ees vähem kui mina Eestis. Ja kui ta töötuna kolib 2-3 kuuks Hispaaniasse, siis ei jõua ta sealseid odavaid kortereid, toitu, riidekraami ning bensiini ära kiita.
Šokolaadi, konserve ja palju-paljumuudki võib Saksamaa poodidest osta märksa odavamalt kui meil.
Aga meie palgad, töötutoetused ja pensionid on vaat et kolm korda odavamad kui nendel seal.
V
võib küsida  /   12:01, 13. juuli 2018
millises psühho-neuroloogia osakonnas see tädi on aju loputust saanud.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis