Kahjuks tolle VAIMU eest me siin söönuks-joonuks ei saa, Ega kommunaalteenuseid maksta, ei ravimeid (mis on Euroopas ühed kallimad) ega ka mitte omale riideid selga. Kümmekonna aasta eest käis minu sugulasest mesinik Soomes suhkrut ostmas, sest Sooms oli too poole odavam. mesinikul kulub aga mesilaste toitmiseks aastas mitusada kilo suhkrut (muidu mesilased ju talvel hukkuvad, kuna suurem osa nende kogutud meest on neilt ära võetud). Minu tuttav ning nimekaim käib igal aastal koos abikaasaga korra Londoni ära, kustkohast na ostavad kogu perele aastaks ajaks riided ja jalanõud ära. Nii isale-emale kui ka kahele lapsele. Aga sõiduraha ning pakisaatmine? Pidavat ikkagi ära tasuma ja kokkuhoid olevat märgatav. Samas, nende rootslastest külalised olid šokeeritud, kui nad läksid meie poodi oma lapsele pamperseid ostma ning siin meie hinnasilti nägid. Minu Soomes elav sugulane väidab, et tema maksab elektri ees vähem kui mina Eestis. Ja kui ta töötuna kolib 2-3 kuuks Hispaaniasse, siis ei jõua ta sealseid odavaid kortereid, toitu, riidekraami ning bensiini ära kiita. Šokolaadi, konserve ja palju-paljumuudki võib Saksamaa poodidest osta märksa odavamalt kui meil. Aga meie palgad, töötutoetused ja pensionid on vaat et kolm korda odavamad kui nendel seal.
Eile lugesin , et eestlastel on nüüd väga suured säästud. Täna loen, et meil on kõige parem haridus. Kas saaks teada korraga, mis meil on kõige parem maailmas, et ma saaks õnnelikult elada nende teadmistega? Siis ma saaks rääkida oma Soome sõbrannadele, kes käivad siin lõõgastumas, kui hea on mul tegelikult olla oma teadmistega. Elamine on teine asi, mitte nii tähtis, kui teadmine.
uu,kui ülikoolis teeb näiteks tudeng diplomit õpetaja erialal,või infoteaduse erialal, siis lisaaineid võib võtta ka võimlemises, tantsimises ja mitmes vallas veel, et täita oma nõtud punkte.Kas see annab oma eriala teadmisi, misasja, see peaks olema ikka erialane täielikult,mitte et tõstad jõusaalis kange või teed trampoliini hüpped ära, selle ala õppejõud saab jah tööd ja palka, kuid eriala ei saa ju põhjalik siiski, mis kamarajura küll tehasse.
Eestis on selline Ülikool, kus on näiteks selline aine nagu Erialasid Lõimiv Uuendus (millel võib. aga ei pruugi olla seost õpitava erialaga) ja mille ühes Instituudis pakutakse kohustuslikke aineid nimedega Kriitiline Mõtlemine, Suured Mõtted, Globaalne Ajalugu jne - ehk siis aineid, millel tegeliku erialase tööga ei saagi olla mitte mingit seost, sellised suvalised ained moodustavad vähemalt 1/6 õppekavast. Kui arvestada, et praegu on kokkuhoiu eesmärgil paljudes ainevaldkondades kehtestatud kohustuslik kõrvalaine, siis saab eriala maht olla umbes pool õppekavast. Ehk siis sellest nigelast kolmest baka-aastast saab eriala maksimaalset 1,5 aastat. Ja aineid loetakse nii vähe kui võimalik. Kala mädaneb hetkel suures osas kõrghariduse tasandil.
Üllatus seniilselt teadlasele ( ei soovi solvata vaid konstantne erinevad fakti). Mitte mingi Pisa test ei Anna ülevaadet tegelikust teadmiste hulgast millel oleks praktiline väljund elus edukaks toimetulekuks.
Igal aastal astuvad ülikoolidest välja sajad noored, diplom käes, aga diplomi taga on tükk maad tühjust ja kui siiski midagi tuumakat leiduks? Miks on tänane haridus nii nigel, miks noored ei viitsi õppida või ei osata neid õpetada? Kas need hariduse reformimised mis on viinud selleni, kas need on õpilastele antud otsustamisõigused, on see hindamissüsteem kus olematute teadmiste eest loetakse eksam sooritatuks- õpin mida tahan või on toimunud noorte inimeste ajudes taandareng? Kusagil on midagi valesti ja see asi tuleb korda saada kui loodetakse haridusele uut väärtustõusu.
Eesti pedagoogikateaduse tüviprobleem : kas on tegemist Viive või Viiu või Riinaga. Kas see on üks või kui palju neid on ? Kui selle saaks selgaks võiks edasi minna.
Mis uudis?Tänapäeva noori koolis vaadates ei jõua me küll kuskile.Õpetajad on nagu jalamatid, direktori asemel võiks nurgas olla kaltsunukk - igasugune austus ja respekt vanemate inimeste suhtes puudub.Kui juba viienda klassi poiss/tüdruk ütleb oma vanematele selliseid "viisakusi", mis trükimusta ei kannata, siis pole ka tulevikus mingit ühiskonda, millega eputada.
Kui see on see vaim, kuhu jõuda, siis tõmmaku minu nimi oma nimekirjast maha. Kui need vanurid suunavad Eesti kooli, minu arvates silmakalappidega, siis pole siin midagi rääkida, me oleme juba ette kaotanud.
KOMMENTAARID (27)