TURVEMEETMED: Saksa politseinik kontrollib koos koeraga Münchenis hotelli Bayerischer Hof ees kanalisatsioonikaevu.Foto: AP / Scanpix
Aadu Hiietamm 16. veebruar 2017 04:00
Baierimaa pealinnas algab homme aasta kõige olulisem julgeolekukonverents.

Münchenis kehtivad erakorralised turvameetmed. Vähemalt 4000 politseinikku kaitsevad selle maailma vägevaid, kes saabuvad iga-aastasele julgeolekukonverentsile, mis toimub tänavu juba 53. korda. Konverentsi oodatuim külaline on USA asepresident Mike Pence. Venemaa saadab Münchenisse välis­minister Sergei Lavrovi. 

OODATUIM KÜLALINE: Müncheni iga-aastase julgeolekukonverentsi oodatuim esineja on USA asepresident Mike Pence. Foto: AFP / Scanpix

Müncheni julgeolekukonverents toimub reedest pühapäevani luksushotellis Bayerischer Hof. Oma osavõttu on kinnitanud üle 30 riigipea ja valitsusjuhi, samuti 47 välisministrit, 30 kaitseministrit ja 90 parlamendisaadikut. Osavõtjate seas on ka kolme Balti riigi presidendid Dalia Grybauskaite, Raimonds Vejonis ja Kersti Kaljulaid ning Soome riigipea Sauli Niinistö. Samuti ÜRO uus peasekretär Antonio Guterres, Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Tasub teada, et Müncheni julgeolekukonverentsi nõuandva kogu liige on alates eelmise aasta detsembrist Eesti eelmine president Toomas Hendrik Ilves. 

Kõik ootavad USA asepresidendi esinemist 

Konverentsi oodatuim külaline on USA asepresident Mike Pence, keda saadavad kaitseminister James Mattis ja sisejulgeolekuminister John Kerry. USA Kongressi delegatsiooni juhivad senaatorid John Mc Cain ja Sheldon Whitehouse.

Loomulikult on kohal ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kellele on kokkusaamine Mike Pence’iga esimene kõrgetasemeline kontakt napilt kuu aega ametis oleva USA presidendi Donald Trumpi administratsiooniga. Konverentsikavas on ka kolme Balti riigi presidendi kohtumine USA asepresidendiga.

Julgeolekukonverentsi juhi Wolfgang Ischingeri sõnul oodatakse Mike Pence’i kõnet suure põnevusega, sest ta visandab USA uue valitsuse välispoliitika põhijooned.

Täna alles 28. päeva ametis olev USA president Donald Trump on pidevalt rääkinud, et loodab suhteid Venemaaga parandada ja sellest võidavad kõik. Moskvastki on antud märku, et seal loodetakse USA uue riigipeaga asjalikku dialoogi. Trump on sattunud viimastel päevadel kodumaal tugeva surve alla, sest tema meeskonna liikmetel olid nii valimiskampaania ajal kui ka pärast seda salakontaktid Venemaa esindajatega. Seetõttu pidi ameti maha panema Trumpi rahvusliku julgeoleku nõunik Michael Flynn.

Aeg näitab, kas Trump suudab tõesti leida Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ühise keele ning parandada USA ja Venemaa suhteid. Müncheni julgeolekukonverentsi juht Wolfgang Ischinger ei usu Trumpi ja Putini sõprusesse, sest viimane vajab riigis valitseva viletsa majandusliku olukorra tõttu välisvaenlast, et hoida rahvast enda taga ühtsena, arvab Ischinger.

Abiliste salakontaktide tõttu surve alla sattunud Trump tegi teisipäeval avalduse. Ta lasi Valge Maja pressiesindajal Sean Spiceril öelda, et ootab Venemaa valitsuselt Ukrainas vägivalla lõpetamist ja Krimmi tagastamist. Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles eile Trumpile vastuseks: "Meie oma alasid ei tagasta. Krimm on Venemaa osa."

Talle sekundeeris koheselt Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, kelle sõnul ei kavatse Putin välispartneritega Krimmi tagastamist arutada, sest Krimm kuulub Venemaale.

Kremli teatel kohtuvad Putin ja Trump kindlasti G20 tippkohtumisel, mis on 7. ja 8. juulil Saksamaal Hamburgis. Putini pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul liiguvad kuuldused varasemast kokkusaamisest, kuid midagi pole veel kokku lepitud. Teatavasti tuleb Trump Euroopasse ka mais, et osaleda 25. mail Brüsselis NATO tippkohtumisel ning seejärel 26. ja 27. mail Itaalias Sitsiilia saarel G7 tippkohtumisel.

Eelmisel nädalal Moskvas Putinil külas käinud Sloveenia president Borut Pahor pakkus välja, et Putini ja Trumpi esmakohtumine võiks olla Sloveenia pealinnas Ljubljanas. Putinile idee meeldis. Tõenäoliselt pole Trumpilgi midagi Sloveenia vastu, sest sellest riigist on pärit tema abikaasa Melania. Teatavasti kohtus Putin 2001. aasta juunis Ljubljanas esimest korda tollase USA presidendi George W. Bushigagi. 

Erakordsed turvameetmed 

Homme algav julgeolekukonverents häirib oluliselt Müncheni igapäevaelu. Seal kehtivad erakordsed turvameetmed. Konverentsi toimumiskoha läheduses plommiti kinni kõik kanalisatsioonikaevud. Korda valvab koguni 4000 politseinikku. Linna kohal kehtib lennukeeld.

Seetõttu leiab demokraatlikus riigis küllaga ka neid, kellele julgeolekukonverentsi korraldamine Münchenis ei meeldi. Rahuolematud korraldavad laupäeval protestidemonstratsiooni ja pärast seda protestiketi.