Eesti uudised

Täiendatud! Lisatud kaart!

Riigikontroll: Töövõimereformis on puudusi (65)

Marvel Riik | Kaart: Andra Nõlvak, 15. veebruar 2017 11:39
Töövõimereformi eesmärk on toetada töövõimekaoga inimeste aktiivsemat osalemist ühiskonnaelus ning aidata neil leida töö. Oma osa selles on töötukassal.Foto: Andres Putting/Ekspress Meedia
Värske riigikontrolli töövõimereformi auditi järgi saab reformi lugeda edulooks, kui parandataks töökeskkondasid, mis töövõimetust põhjustavad. Samas vajab lahendamist tugiisikute nappus omavalitsustes.

Valituse eesmärk on käivitada uus töövõime toetamise süsteem, mis aitaks töövõimekaoga inimesi tööle. Riigikontrolli audit hindas riigi praegust valmisolekut uuele süsteemile ning selgus, et sellel on kitsaskohti, mis vajavad lahendamist. Vastasel juhul ei saa edust rääkida.

Üheks probleemiks on tööandjate väike valmisolek palgata töövõimekaoga inimesi. Isegi kui töövõimekaoga isik on saanud riigilt vajalikke teenuseid ning abi, sõltub tema tööle saamine tööandjast. Auditist selgus, et tööandjatest on 31% valmis võtma palgale töövõimekaoga inimesi. Võimalust selleks ei näinud 44%, ülejäänud ei osanud seisukohta võtta.

Tööandjate esindajate sõnul on üheks takistuseks see, et töövõimekaoga inimeste oskused ja ettevalmistus ei vasta vajadustele. Lisaks kuuluvad praegu mittetöötavate töövõimetuspensionäride hulka inimesed, kellel on ulatuslikum töövõimekadu, keerulisem diagnoos ning puudub tööharjumus. Samuti tähendaks sellise inimese töölevõtmine muudatusi töökeskkonnas.

Riigikontrolli hinnangul saab võtmetähtsaks tööõnnetuste ärahoidmine, et vältida töövõimetust. Selle õnnestumisel saab töövõimereformi pidada edukaks. Auditist selgus aga, et seni pole probleemiga piisavalt tegeletud, 2016. aasta tööõnnetuste arv oli viimase kümnendi suurim.

Tööinspektsiooni sõnul on selle peamiseks põhjuseks see, et Eesti tööandjad pole eriti huvitatud panustama töökeskkonnanõuete täitmisesse ja selle paremaks muutmisesse. Tööandjale tähendab see kulu, mida ei taheta omast taskust maksta. Seejuures ei aita argument, et töötingimused võivad kahjustada töötaja tervist, mille tagajärgede katmiseks tuleb raha võtta ravi-, pensioni või töötuskindlustussüsteemist ehk maksumaksjatelt.

Teise probleemina toob riigikontroll välja omavalitsuste raskuse leida tugiisikuid, kes oleksid nõus väikese palga eest tööd tegema. Reformi õnnestumisel saab samuti oluliseks teguriks omavalitsuste erinev võimekus pakkuda töö otsimist ja tööl käimist toetavaid sotsiaalteenuseid. Mitmed omavalitsused ei suutnud juba enne reformi (01.07.2016) vajalikus mahus teenuseid pakkuda, kuid nüüd suureneb see vajadus veelgi.

Puudusi leiti ka SKAIS infosüsteemis, kus osa andmeid on puudu või kvaliteet kehv. Vajalik infosüsteem SKAIS 2 ei valminud õigeks ajaks ning viivituse tõttu töötati välja ajutine lahendus vana infosüsteemi põhjal. See on tekitanud 1,2 miljonilise lisakulu, lahendamata kõiki probleeme. Näiteks ei võimalda kasutuses olev lahendus teha masspäringuid pensioniandmete kohta, mida töötukassal on vaja, et maksta õigesti välja töövõimetoetusi. Selle tagajärjeks võivad olla alusetud väljamaksed.

Positiivse külje pealt jääb silma töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet, mis on seatud plaanid ellu viinud ning tuleb toime pakutavate teenustega. Oluliselt on paranenud just abivahendite kättesaadavus, sest 15 maavalitsuse asemel hakkas neid pakkuma sotsiaalkindlustusamet.

 Töövõimetuse saajate arv kasvab

  • Eestis oli 2016. aasta alguse seisuga 97 459 töövõimetuspensionäri ning nende arv on aastatel 2005–2015 kasvanud 61%. 2015. aastaga lisandus 14 490 esimest korda püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikut.
  • 2016. aastal juhtus esialgsetel andmetel 4919 tööõnnetust, millest surmaga lõppes 24. Täpsustamisel on 160 juhtumi asjaolud. Tööõnnetuste arv on ajavahemikul 2009–2016 kasvanud 68%.
  • Töövõimetuspensionide ja töötavate töövõimekaoga inimeste sotsiaalmaksusoodustuste maksmiseks kulub aastas enam kui 300 miljonit eurot.
  • Töövõime hindamise ja toetamise uue süsteemi loomiseks ja rakendamiseks on aastatel 2014–2020 arvestatud 199 miljonit eurot. Sellest moodustab Euroopa Liidu raha 169 miljonit eurot. Riigi- ja töötukassa eelarvest kulub kokku 30 miljonit eurot.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee