Krimi

Mees hüppas auto katusele, et tolle juht kinni pidada (41)

Liis Vaksmann, 15. veebruar 2017, 11:22
HOPS: Mees püüdis autojuhi põgenemast takistada seistes tema teele ette, kuid viimane andis gaasi ja mehel tuli teha hüpe auto katuseleFoto: Kuvatõmmis videost
„Nüüd kuskil kommentaarides ütleb veel, et kirjutab avaldusi, kuidas ta on ohver. No mis ohver ta selline on? Lihtsalt ähvardas teist! Ronis kapotile ja hüppas katusel,“ kirjeldab mees pühapäevase liiklusraevu osalist.

Sotsiaalmeedias levib kulutulena järjekordne liiklusraevu juhtum, kus Tallinnas Ülemiste keskuse parklasse sissesõidu juures hüppab mees teel peatunud auto kapotile, seejärel katusele ja lõpuks kiirust lisavalt autolt asfaldile.

12. veebruaril pärast kella 14.30 teatati Häirekeskusele liiklusõnnetusest Tallinnas Tartu maantee ristmikul. Esialgsetel andmetel sõitis Chrysler 300C reavahetusel otsa Toyota Land Cruiserile. Chrysleri juht hakkas sündmuskohalt lahkuma ning Toyotat juhtinud mees sõitis õnnetuse põhjustanud Chrysleri peatamiseks autole ette.

Chrysleri juht soovis jätkuvalt kokkupõrkepaigast lahkuda ning Toyotat roolinud mees tuli autost välja. Politseinikud selgitavad välja, mis põhjustas videost nähtud olukorra ning kas Toyota juhil oli võimalus auto eest ära astuda või ta hüppas tahtlikult Chrysleri kapotile ja katusele.

"Ta pole mingi ohver"

Samal teemal

13-sekundilise video postitas venekeelsesse Facebooki gruppi „EZ-дуны!“ 13. veebruaril kell 18.16 Dmitri Solomonov, kes enda sõnul videot ise ei filminud. „Vaid mu sõber,“ räägib Dmitri.

„Chrysler käitus adekvaatselt. Proovis pöörata vasakule, oli vahe ja näitas suunda, aga Toyota andis gaasi ja ei lasknud vahele keerata,“ kirjeldab mees toimunut. „Valgusfoori juures sõitis Chrysler tast mööda, tal oli ilmselt vaja lennujaama pöörata ja Toyota juht jooksis välja. Hakkas ähvardama,“ meenutab mees.

„Nüüd väidab, et talle hakati otsa sõitma, kuid tal oli aega eest ära astuda,“ kinnitab mees. „Ja nüüd kuskil kommentaarides ütleb veel, et kirjutab avaldusi, kuidas ta on ohver. No mis ohver ta selline on?! Lihtsalt ähvardas teist, ronis kapotile ja hüppas katusel.“

Samuti räägib Dmitri, et tema eelnevat avariid ei juhtunud nägema. „Mitte keegi ei näinud enne mingit avariid. Mu sõber ei näinud, ei mina. Chrysler sõitis ju ka nende taga. Tema räägib seal mingist avariist...“

Toyota roolis olnud mees palus Dmitrilt ka video ära kustutada. „Kui ta sellest kõigest aru sai, mis oli juhtunud, palus ta mul video maha võtta,“ räägib mees. „See pole ikka ilus. Selle Chrysleri juhi asemel võinuks olla ju kes iganes.“

HOPS: Mees püüdis autojuhi põgenemast takistada seistes tema teele ette, kuid viimane andis gaasi ja mehel tuli teha hüpe auto katuseleFoto: Kuvatõmmis videost

Delfile rääkis eile oma versiooni juhtunust mees, kes Chrysleri katusele hüppas ja kelle sõnult olla Chrysleri roolis olev mees eelnevalt tema autole sisse sõitnud ning sündmuskohalt põgenenud. Jõudnud Chryslerile järele, püüdis mees tolle juhti taaskord põgenemast takistada ja nii läks foori taga seisnud mees autost välja, astus Chryslerile ette. Selle peale vajutas Chrysleri juht gaasi ning sõitis mehele põlvedesse. Mehel ei jäänud muud üle kui auto kapotile ning seejärel katusele ronida.

Mees lisas, et suutis ära mõlkida Chrysleri kapoti ja katuse ning õnneks suutis kiirendanud auto katuselt maha hüpates tervena asfaldile maanduda.

Avaldused politseile

Liiklusjärelvalvekeskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul muutus pühapäevane vahejuhtum ohtlikuks, sest mõlemad juhid käitusid valesti. "Tuleb ette liiklusõnnetusi, kus pooled ei leia süü osas ühist keelt või üks juht lahkub sündmuskohalt. Sellises olukorras tuleb kohe teavitada politseid. Ärasõitja peatamine omal jõul võib olla ohtlik," ütles Kullamäe. "Avariipaigast lahkumine on lühinägelik, sest varem või hiljem tabame lahkunud juhi. Lisaks võib õnnetusejärgselt teine pool jääda vajalikku abita. Õnneks antud kokkupõrkes ja selle järgnenud vahejuhtumis keegi viga ei saanud."

Ristmikult lahkunud Chrysler ja sellele järgnenud Toyota sõitsid veidi maad edasi ning peatusid lennujaama parklas, kuhu mõni minut hiljem saabunud Põhja prefektuuri avariipolitseinikud kontrollisid juhtide kainust ning kuulasid osapoolte versioone juhtunust. Juhid said õnnetuse osas küll kokkuleppele, kuid korrakaitsjad selgitavad ohtliku situatsiooni kõiki tahke. Mõlemad osapooled on pöördunud avaldusega politseisse.

Politsei palub inimestel, kellel on informatsiooni pühapäevase juhtumi kohta, anda sellest teada numbril 612 3000, 112 või pohja.lmt@politsei.ee.

Andmekaitse Inspektsioon: isikuandmete kaitse seadus lubab ilma inimese nõusolekuta isikuandmeid avalikustada ajakirjanduslikul eesmärgil

„Kui ebameeldiv olukord juba videolindile jäänud, tekib aga sageli tahtmine seda klippi ka avalikult jagada, olgu siis mõne meediakanali vahendusel või erinevatesse sotsiaalvõrgustikesse üles riputades, et korrarikkujaid distsiplineerida ja avaliku tähelepanu ning sotsiaalse surve mõjul edaspidi korrektsemat sõidustiili kasutama suunata. Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et kui kaamerapilti jäänud inimesed on tuvastatavad, peab salvestatud materjalide kasutamisel kindlasti järgima kõiki isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Salvestuse kasutamine teise inimese avalikuks häbistamiseks ja alandamiseks või omakohtulikuks karistamiseks ei ole mingil juhul lubatud,“ toonitab Peep ja viitab, et kui keegi on internetti üles pandud videos äratuntav, siis on tal õigus video avaldajalt nõuda, et see maha võetaks. „Kui sellest pole abi, tasub järgmise sammuna teavitada oma õiguste rikkumisest (sotsiaal)meediakanalit, kus video üleval on. Kui ka see ei anna tulemusi, soovitame oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.“

Isikuandmete kaitse seadus lubab ilma inimese nõusolekuta isikuandmeid avalikustada ajakirjanduslikul eesmärgil. „See tähendab, et ka näiteks pardakaamera salvestisi võib ajakirjanduslikul eesmärgil avalikustada, ent sel juhul peab konkreetse juhtumi puhul olema selgelt põhjendatud ülekaalukas avalik huvi. Samuti peab sel juhul järgima ajakirjanduseetika põhimõtteid, sh arvestama teise osapoole selgitustega ja seda, et inimese õigusi ülemääraselt ei kahjustataks,“ viitab Peep. „Kui need tingimused täidetud ei ole, ei saa video avalikustamist ajakirjandusliku eesmärgiga põhjendada.“

Kui kaamera vaatevälja pole jäänud ühtki inimest või videopildile salvestunud inimesi pole võimalik kuidagi ära tunda ega tuvastada, siis sel juhul ei ole video avalikustamisel enam tegemist isikuandmetega. „Pelgalt sõiduki registreerimisnumbri järgi ei ole avalikkusel võimalik inimesi tuvastada. Seetõttu ei ole üldiselt probleeme videotega, milles on küll nähtav autonumber, ent mitte autos olnud inimesed.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee