Foto: Stanislav Moshkov
Vambola Paavo, ajakirjanik 13. veebruar 2017 16:52
Küünlakuu tõi autojuhtidele „meeldiva“ üllatuse. Praegu vaatab tanklates aastataguse ajaga võrreldes vastu veerandi võrra kõrgem hind. Tegelikult oli ammu selge, et kaks aastat valitsenud madalad kütuse hinnad ei kesta igavesti ja ükskord hakkavad need tõusma.

Muuga terminalis oli 31. jaanuaril bensiini hulgihind 1,07 eurot  ja diislikütuse oma 1,065. Ent meie tanklaketid otsustasid ajas ette rutata ja müüa juba päev enne aktsiisitõusu kütust oluliselt kallimalt. Tallinna tanklates tõusis hind tervelt 14 senti. Tegelikult olid olemas varud, aga need otsustati maha müüa kallimalt ja võtta viimast.

Loobume aktsiisitõusust?

Valitsus teatas, et aktsiis kergitab hinda vaid 5,6-6 senti liitri kohta. Tegelikkuses nägime ja kogesime midagi muud. Taavi Rõivast võib kiruda, aga niipalju oli mehel aru, et ta ütles mullu sügisel kaamera ees: kui hind maailmaturul peaks kallinema, võidakse meilgi aktsiisitõus kriitiliselt üle vaadata. Praegu ei kuule sellest silpigi. Eelarvesse peab raha korjama, kõiksugu toetused vajavad ju katteallikaid. Tegelikult oleks teisigi võimalusi, kuidas tarbimismaksude kaudu rohkem raha koguda. Seda on välja öelnud teadlasedki, viimati kinnitas seda mõtet majandusprofessor Olev Raju. 

Kütuseaktsiisilt peaks kaks kolmandikku minema teedesse. Maanteed vajavad remonti ja uued ehitamist. Autojuht oleks nõus maksma, kui teaks, et kõik on läbipaistev. Paraku kehtestatakse Eestis raskeveokitele teemaks alles 2018. aastal, ehkki hea tahtmise korral saanuks seda varemgi juurutada. Selleks on vaja tahet ja poliitilist otsust. Mis takistab teemaksu kehtestamist juba 1. oktoobril? Paari kuuga korjaks miljoni ikka. Seni maksame kõrgemate kütuse hindadega kinni Venemaa ja Euroopa transiiditasud meie teedel, remondime aga paraku ise.

Käisin äsja Poolas ja mõistagi hakkasid silma sealsed kütuse hinnad. Need olid Eesti omadega võrreldes oluliselt odavamad. Bensiin 95 maksis seal 1,15 eurot ja diislikütus 1,13 eurot liiter (Eestis ulatus bensiini 95 tanklahind möödunud nädalal 1,285 euroni – toim). Poolakad pole ahned ega võta viimast, kuigi aktsiisid kehtivad sealgi. Madalama hinnaga kaubeldes müüakse suuremaid koguseid ja teenitakse mahtude pealt. Eestis on see tundmatu. Meie kütusehiiud on äri üles ehitanud kõrgetele hindadele. Jutt Eesti turul valitsevast konkurentsist tundub puru silma ajamisena.

Poolas püsivad hinnad stabiilsena aasta ega kerki igal nädalal. Kuidas on võimalik, et näiteks Tallinnas Sossi mäel suhteliselt lähestikku asuvates eri firmade tanklates on kütusel täpselt ühesugune hind. Pole vahet, kas tegu on automaat- või mehitatud tanklatega. Kui hind langeb, siis kõigil ühepalju ja tõuseb samuti võrdselt. Konkurentsiamet ja tarbijakaitse on võimetud midagi tuvastama, ammugi siis ette võtma. Pole ju võimalik, et kõikidel on täpselt ühesugused tegevuskulud. Mehitatud tanklates on tööjõud ja nende pealt maksud, tanklahoonegi vajab elektrit ja kütmist. Seegi maksab.

Lätisse tankima!

Kui kümme aastat tagasi kuulsime tanklakettide juttu, et nende marginaal on kõigest mõni eurosent, siis nüüd soovitakse rohkem teenida. Toona elati ära, nüüd enam mitte.

Kui kütusekaupmeeste kasum voolab Eestist välja, siis turgutab see sealset heaoluühiskonda, mitte Eesti majandust. Maksustades välisfirmade kasumit, mida Eestisse ei investeerita, paneb see  kaupmehi omakorda hindu tõstma. Tekib ahelreaktsioon. 

Praegu voolab kütuseraha vägisi Lätti ja Leetu, kuna hinnad on seal meie omadega võrreldes kümmekond senti soodsamad. Miks peaks reka või turismibuss Eestis tankima, kui sama raha eest saab lõuna pool märksa rohkem kütust? Nii ei hakkagi meie majandus kunagi elavnema ja varsti mööduvad meist ka Bulgaaria ja Rumeenia.