Eesti uudised

AEDNIK: pool mu elutööd hävis (7)

Liis Vaksmann, 12. veebruar 2017 14:58
HÄVINUD: Läinud nädala lõpus hävines suur osa aednik Harri Poomi elutööst Foto: Erakogu
„26 aastat armastust, kirge ja tööd – ning üks õnnetu öö…“ räägib aednik Harri Poom, kuidas ta kaotas põlengus poole oma elutööst – Eesti kõige esinduslikuma kaktusekollektsiooni.

Vändra vallas asuvas Saare-Tõrvaaugu aiandis puhkes läinud töönädala lõpul öine tulekahju. Kasvuhoonepõlengus hävis tuntud aednikule Harri Poomile kuuluv kaktusekollektsioon, mis oli Eesti kõige esinduslikum. Tuleroaks läks tuhandeid taimi: lisaks kaktustele põlesid ka viinapuude, elulõngade ja teistegi taimede  haljasistikud.

Mis siis õieti juhtus? Reede õhtul oli kõik veel hästi ning kaktused turritasid oma okkaid kasvuhoones, mida sobiva soojuse hoidmiseks köeti Bullerjani ahjuga. „Reede õhtul kella üheteistkümne paiku panin ma Bullerjani puid alla, nagu ma ikka teen. Nagu ma aastaid olen teinud,“ alustab Poom sündmuste alguse meenutamist. „Bullerjan on meil betoonist alusel, mis on omakorda kruusast põranda peal. Nii et isegi kui sealt peaks midagi välja kukkuma, siis ei oleks võimalik midagi süüdata. Aga ahju uksed olid kinni ja sealt ei kukkunud midagi välja.“

Tuhanded taimed tuleroaks

Järgmisel hommikul tuli Harri taas kasvuhoone juurde. „Hommikuti käin seal tavaliselt kuue-seitsme paiku, aga noh, oli laupäeva hommik ja siis ma magasin kauem. Läksin üheksa paiku sinna vaatama, kuid siis polnud enam midagi alles. Ainult suitsevad tukid.“

Kui palju taimi võis tuleroaks minna, seda on Harril raske öelda: „Kui ma võtaksin arvesse ka kõik väikesed seemikud, mida olen viimastel aastatel usinalt ristanud, külvanud ja pookinud ning mis on alles hästi väikesed taimed, siis no nendega koos lausa üle 10 000 taime. Aga niisuguseid suuremaid, millel on juba ilmet ja mis on õitseeas, on alla tuhande,“ arvab mees.

Õnneks on Harril talletatud mõned seemned. „Alles jäi mul mõni karbitäis värskeid külve, mis on mul siin magamistoas lampide all. Tõin need jaanuarikuu lõpus tuppa, et panna need enne kevadet varem kasvama. Kui ma seda poleks teinud, siis oleks plats täiesti puhas,“ sõnab mees. „Praegu mul ikkagi on mõnisada imepisikest seemikut. Mõni sõrmeotsasuurune, mõni tikuotsasuurune.“

Kasvuhoonepõlengus hävinesid lisaks kaktusekollektsioonile teisedki taimed. „Kogu tänavu aastaks mõeldud viinapuuistikute paljundusmaterjal oli seal juurdumas. Hulga teisi taimi haljasistikutest, mida me suvel juurutasime: elulõngad, viinapuud, sirelid. Kõik läksid. See tähendab, et oluline osa tulust jääb saamata. Julgen öelda, et veerand või vaata et kolmandik,“ nendib aednik.

Edasi, ikka edasi

Mis saab edasi, kui pool elutööd on üleöö hävinenud? Aednik kavatseb siiski oma tööga jätkata. „Eile [laupäeval] ei osanud ma sellele küsimusele mingisugust vastust anda, aga tänaseks [pühapäevaks] on asi niimoodi kujunenud, et head inimesed – nii tuttavad kui ka minu jaoks võõrad – on pannud Facebookis käima kampaania kaktusekasvuhoone ja -kollektsiooni taastamiseks. Selles mõttes langes mul otsus, kas jätkata või mitte, üldse ära,“ räägib mees. „Kui inimesed ikkagi näevad ja niimoodi toetavad, siis ei ole enam midagi mõelda. Ma ikka jätkan selle asjaga,“ kinnitab ta.

Millal võiks uue kasvuhoonemaja püsti panna, seda mees veel öelda ei oska. „See sõltub rahalistest võimalustest, kuid tänavu ma ise sellesse panustada ei saa. Oleks müügiistikud veel alles jäänud… aga nad põlesid ära ja siis ju raha sisse ei tule. Ei saa ju müüa seda, mida ei ole,“ tõdeb ta.

„Selle maja ehitamine on päris kallis lõbu, kuna see peab olema plastikust, et ta talvel ka sooja peaks,“ räägib aednik. „Pluss küttesüsteem tuleb kõik uuesti teha. Ma pakun, et see läheks maksma hinnanguliselt umbes 15 000 eurot.“

Kuidas aga võis alguse saada mehe elutöö hävitanud tuli? „ Eile ma pakkusin välja, et korsten võis süttida, kuna tänavused puud on meil natuke niiskemad kui tavaliselt. Kui ma aga täna seal varemete vahel veel ringi lonkisin ja vaatasin, siis see põlengulaad tundub olema niisugune, et see ei ole korstna juurest alguse saanud. Ja sellisel juhul jääb ainult elektrilühis. Aga ma ütlen, et need on minu asjatundmatud oletused. Ma ei tea.“

Harri on väga tänulik oma toetajatele: „Ma ei osanud üldse oodata sellist osavõtlikkust inimeste poolt. See on väga südantsoojendav. Mulle on helistatud, meile saadetud, Facebookis kommentaare jagatud. Kui keegi peaks nüüd ütlema, et eestlane on üks külm ja südametu elukas, siis seda ta küll ei ole.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee