Krimi

ÕHTULEHE GALERII I Põlengus kodu kaotanud eakas mees: hambad jäid tulle, aga vähemasti jäime naisega terveks! (8)

Karoliina Vasli, 8. veebruar 2017 16:47
Foto: Alar Truu
Teisipäeval põles Raplamaal maha elumaja ühes küüniga. Peavarjuta jäi eakas paar, kes seal elanud üle poole sajandi. Peremees Ruudi on siiski optimistlik: "Hambad ja rahakott jäid sisse, aga vähemasti pääsesime ise terve nahaga." 

Teisipäeval veidi enne kella 17 sai häirekeskus äreva teate – Kehtna vallas Põllu külas põleb elumaja. Selleks hetkeks oli tuli juba hoogu kogunud ja  leegid katusestki väljas. Tulekuma paistis kohalike sõnutsi isegi mitme kilomeetri kaugusele. Tuld oli esmalt võtnud majaga kõrvuti seisnud heinaküün (ilmselt sealsest ahjust) ning maja läks takkajärgi. Õnneks said abielupaar Ruudi (82) ja Ester (76) majast omal jalul välja.

Hilisemas päästeameti teates seisis, et põleng saadi kontrolli alla tunnike hiljem ning likvideeriti kella 23 paiku. Kuid paraku võttis puitmaja öösel uuesti tuld ning päästjad käisid seda kolmapäeval uuesti kustutamas. . "Jälle," nendib üks pritsimeestest napisõnaliselt, kui tuletõrjevoolikut lahti kerib. Kaks meest sumpavad, hargid käes, kunagisse heinaküüni ja hakkavad otsima, kus punake kukk veel kurja teeb. Kolmas mees sammub voolikuga järel.

Foto: Alar Truu

Majavaremes õhkus rämpsu- ja põlenud puidukuhja all tossu ka pärast seda. Trööstitusse vaatepilti lisavad veidi heledamat tooni maja kõrval seisvad riidehunnikud – pererahvas halli ei kanna, pigem ikka punast ja sinist. Eemal on üks kapist välja tõmmatud sahtel, kust paistavad postkaardid, kõige pealmisel on  kujutatud märtsikellukesi.

Samal teemal

Kõik sai alguse lehmast

Silma järgi pool kilomeetrit  eemal trehvame  vanema mehega, kel paks vammus üll ning istumise all lillakas jalgratas. "Mina see va peremees olingi," poetab Ruudi meile. Põlengudraamast asnnavad muidugi aimu ka ta nägu katvad üksikud mustad tahmalaigud.

Mehe sõnul on põlengu põhjus  nukker. Küüni koguti talveks heina lehma tarbeks, paraku suri too mõni aeg tagasi. Küll aga jäi küüni elama kaheksa kana. Et neil külm poleks, köetigi  ahju. "Pisike ahi, aga eks väike säde lendas  laka peale ja siis läks juba kõik nii kiiresti," otsib Ruudi sõnu. Ta ütleb, et jumal tänatud, et nad selleks ajaks juba magama polnud läinud. Kell polnud veel 17gi, aga talvisel pimedal ajal lähevadki nad varakult põõnama. "Hambad olin juba ära võtnud, need jäidki tulle," kurdab vanahärra. Leekidesse jäi ka tema rahakott, kus muu hulgas ka ID-kaart. Küll aga kiidab Ruudi, et päästjatel õnnestus tuua välja kaks kappi. "Peangi mõtlema, kuidas saaks riided sealt ära tuua."

Kus siis praegu elate? Ruudi osutab eemale, vast kilomeetri kaugusel paistva maja poole. Seal  elavat üksik pensionär, kes annab neile ulualust  nii kaua kui vaja. "Ta rõõmuski, et nüüd on seltsi," ütleb Ruudi.

Vallalt korterit ei taheta

Vahepeal peatub teeservas auto, kust astub välja kohalik mees ja pärib:  "Kõik ikka hästi? Saab kuidagi aidata? Vald äkki saab mingi korteri pakkuda?"

Ruudi ütleb, et siis peaks neid vägisi viima. Ta seletab, et nad ei taha, et närvid veel rohkem krussi läheks – naisel oli paari aasta eest tervisega tõsist muret ja kodu lõplik mahajätmine vaid võimendaks seda. Ruudi räägib, et ait ja saun on püsti, samuti pisike suvemaja, kus  sohva, laud ja külmkapp. Küll kuidagi saab.

Võiks ju küsida, mis neid seal nii väga kinni hoiab, ent vastuse annab Ruudi ise. Nad elavad seal juba 1961. aastast ning kodu on kodu.

Ta istub taas ratta selga.

Lähete kodu vaatama? Ruudi raputab pead ja ütleb, et vajab selleks pisut aega, ent tegevuses tahaks end ikka hoida. Ta sõidab kohalikku poodi, et endale, kaasale ja majutajale midagi head-paremat osta.

Foto: Alar Truu

Tulekahju põhjuse kohta annab ametliku vastuse uurimine.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee