Juhtkiri

Juhtkiri | Piinlik tõmblemine presidendi residentsi ümber (45)

Õhtuleht.ee, 8. veebruar 2017, 18:27
Foto: Arno Saar
Presidendi kantselei värske otsuse suhtes loobuda Rocca al Mares Liberty mõisa renoveerimisest presidendi residentsist on esimese hooga isegi keeruline seisukohta võtta. Võiks ju rõõmustada, et selleks kavandatud 4,4 miljonit eurot maksumaksja raha jääb kulutamata. Ning kuigi presidendile sobiliku residentsi otsimise habemega saaga järjekordne peatükk on seks korraks suletud, pole kogu teema ometigi päevakorrast siiski maas, sest presidendil ju residentsi endiselt pole – Kadriorus asub vaid ametikorter, mida praegune riigipea küll ei kasuta.

Eesti riigil siiski oli varem Lennart Meri ajal üles kõpitsetud suveresidents Paslepas. Too müüdi aga Ilvese ametisseastumise algul maha kui ülalpidamiseks liiga kulukas maha. Ja kuigi algul väideti, et Ärmast ei saa uut suveresidentsi, näitas elu midagi muud ning Ärma ülalpidamine osutus maksumaksjale lõpuks Paslepast veelgi kallimaks.

Samal teemal

Samuti ei sobinud Ilvese Kadriorule presidendi residentsiks mitmeid ettekäändeid tuues ennistamist oodanud Keila-Joa loss ega Eesti Pangale kuulunud heas korras Maardu mõis. Ja kui Ilvese maitsele sobis lõpuks Liberty mõis, siis pärast riigipeade vahetust ei sobi see praegusele Kadriorule enam mitte.

Siia ongi koer maetud – riigipea residentsi saatus ei tohi sõltuda parasjagu ametis oleva presidendi suvast. Kuigi teoreetiliselt peaks otsustamine olema presidendi kantselei pädevuses, siis senine praktika on näidanud, et kantseleil on väga raske olla oma otsustes iseseisev ja ametisoleva riigipea maitsest sõltumatu. Viimast oli näha Paslepast, mille müük oli voluntaristliku poliitika hea näide.

Nüüd tuleb vältida olukorda, et pärast Libertyst loobumist võib praegusele või järgmisele riigipeale hoopis mõni järgmine mõis residentsi loomiseks silma hakata. Kuna Kadriorg pole residentsi küsimust kogu taasiseseisvusaja jooksul vajaliku väärikusega lahendada suutnud, tuleb riigil nad selle teema juurest taandada.

Kelle kätte otsustamine minema peaks, on juba ühiskondliku kokkuleppe küsimus. Olgu see siis eraldi seadus riigikogult (kuigi nende moraalset õigust siin kaasa rääkida vähendas oluliselt suutmatus sügisel riigipead valida) või hoopis ühiskonnas aktsepteeritud spetsialistide nõukoda.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee