Eesti uudised

Ermamaa toetuse viga EASi statistikat ei riku (14)

Marvel Riik, 8. veebruar 2017 15:04
LENNUKALT: OÜ Ermamaa omanik Toomas Hendrik Ilves maksis Ärmale saadud toetusest tagasi EASi poolt küsitud 19 039 eurot ja lendab nüüd USAsse loenguid pidama. EAS maksab Euroopa Komisjonile ülejäänud 152 000 eurot tagasi enda ehk maksumaksja arvelt.Foto: Teet Malsroos
President Toomas Hendrik Ilvese 152 000 euro suurune tagasimakstav toetus EASi antava abi ebaõnnestumise määra ei mõjuta, sest toetust anti rahastusperioodil, mida enam ei arvestata.

Saates „Ringvaade“ tõi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimees Sille Talvet-Unt president Toomas Hendrik Ilvese ja OÜ Ermamaa skandaali juures välja, et EAS on tegelikult teinud väga vähe vigu. Kui Euroopa Liit aktsepteerib halva rahapaigutusena ehk veamäärana kaks protsenti, siis EAS jäi selles osas möödunud aastal silma 0,002 protsendiga.

Samal teemal

Kuigi EAS jõudis otsusele, et president Ilveselt ei saa eurotoetust tagasi nõuda ja  152 000 eurot tuleb Euroopa Komisjonile tagastada EASil endal, siis statistikas Ilvese halvaks läinud toetus EASi veamäära ei tõsta.

Rahandusministeeriumi selgitusel peaksid Ermamaaga tehtud vead kajastuma 2006. aasta veamääras, sest tol aastal jõudis eurotoetus Ärma talu kasutusse. Kuid kuna viga selgus kümme aastat hiljem, ei saa enam toonast veamäära korrigeerida.

„Ermamaa suhtes tehtud viga selgus faktina alles 2016. aastal. Kuna rakendusperiood 2004–2006 on suletud, siis veamäärasid auditeeriv asutus seda ei korrigeeri,“ ütles rahandusministeeriumi avalike suhete peaspetsialist Ott Heinpuu.

Iga-aastast veamäära arvutatakse käimasoleva Euroopa Liidu rahastusperioodi kohta. Praegu käib Euroopa Liidu rahastusperiood, mis hõlmab aastataid 2014–2020. Käesolevale perioodile eelnes 2007–2013, sellele omakorda 2004–2006.

Raha lendu

Rahaliselt on EASi kõige suuremad toetused, mis on kuulutatud mitteabikõlblikuks, olnud vahemikus 890 000 kuni 2,3 miljonit. „Need on tulenenud nii riigiabi andmise reeglite rikkumisest kui sellest, et projekt pole täitnud seatud eesmärke,“ selgitab EASi kommunikatsioonijuht Kadri Kütt. Suurim rikkumine tuli ilmsiks 2015. aastal, kui Ericsson plaanis toetusrahaga endale seadmeid tellida. Kuna Ericsson tegeles tellimusega enne EASi abitaotluse esitamist, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu reegliga, tuli ettevõttel kahes osas EASile tagasi maksta 4,2 miljonit eurot.

„Enamjaolt küsitakse mitteabikõlblikud kulud tagasi toetuse saajalt, kuid põhjendatud juhtudel, kui EAS on ise vea teinud, kaetakse need kulud EASi reservidest,“ täpsustab Kütt.

2016. aasta veamääraks hinnati 0,002 protsent, kuid mida see tähendab? EASi poolt välja antud rahadest on audiitorid läbi vaadanud 14 694 314,26 eurot ning tunnistanud sellest mitteabikõlblikuks 343,60 eurot. Mullu oli probleemiks sihtasutus, kes küsis suuremat toetust kui algselt kirjas.

Siiski on veamäär olnud ka tunduvalt suurem. 2011. aastal oli see 8,99 protsenti ehk auditeeritud 20 099 378,66 eurost loeti valesti kasutatuks 1 806 101,08 eurot. Ühise tegurina loeti toona probleemiks kontrolli, mis ei olnud piisavalt tõhus. See oli ühtlasi äratuskellaks, et juhtimis- ja kontrollsüsteeme tuleb parandada. Järgnevate aastate veamäärad on jäänud 0,05–0,81 protsendi juurde (rahaliselt 7 686,07–351 351,94 eurot).

„EAS on viimasel viiel aastal teadlikult tõhustanud kontrollisüsteeme, et tagada võimalikult madal vea määr. Euroopa Komisjoni poolt on seatud aktsepteeritavaks veamääraks kuni kaks protsenti, sest toetuste kasutamisel on vigade esinemine võimalik juba ainuüksi keerulise õigusraamistiku tõttu,“ ütles Kütt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee