Eesti uudised

Aastatel 2013–2016 on kulunud riigikaitsele 1,6 miljardit eurot

Riigikontrolli audit: kaitseväe lahinguvalmidus, mehitatus ja varustatus on paranenud, aga sõjaajaks on reservväelasi ettenähtust vähem (12)

Toimetas Teet Teder, 8. veebruar 2017, 13:45
Foto: Toomas Tatar
Riigikontrolli hinnangul on kaitseministeeriumis ja kaitseväes viimase nelja aasta jooksul toimunud üksuste lahinguvalmiduse vallas märkimisväärne areng, kuid õppekogunemise osalust tuleks suurendada ja ajateenistuse katkestajate hulka vähendada.

Riigikontrolli auditiaruande täistekstile on kehtestatud juurdepääsupiirang kuni aastani 2022, aruande lisad on salajased. Avalik on vaid auditiaruande kokkuvõte.

Kaitseväe sõjaajastruktuuri mehitatus ja varustatus on auditis vaadeldud varustusklassides (relvastus, laskemoon, transpordivahendid, IT- ja sidevarustus, muu erivarustus) peaaegu kõikides üksustes viimase nelja aasta jooksul paranenud. 2016. aasta aprilli seisuga olid kõige prioriteetsemad üksused (riigikaitse arengukava 2013–2022 alusel) hästi ja esmajärjekorras varustatud ning mehitatud.

Foto: Mattias Tammet

Mehitatuse tagamiseks on ajateenijate väljaõpetamine ja reservväelaste õppekogunemiste läbiviimine suures osas korraldatud riigikaitse arengukavas 2013–2022 üksustele ettenähtud prioriteetsuse järjekorras. Samas ei suudeta tagada, et ajateenistuse läbiks ja reservväelaste õppekogunemistel osaleks piisaval hulgal inimesi.

Ajateenistuse puhul on probleemiks ajateenijate plaanitust varasem reservi arvamine, seda eelkõige tervislikel põhjustel. Seetõttu on sõjaajaüksuste tarvis ettenähtust vähem ka reservväelasi, kes on väljaõppe läbinud ja tervise poolest sobivad. Ettenähtust varem reservi arvatute osakaal on seejuures viimastel aastatel kasvanud: kui 2011. aastal arvati enne ajateenistuse lõppu reservi 11,6% ajateenijaist, siis 2015. aastal 19,4%. Reservväelaste õppekogunemistel on samuti osalejaid oluliselt vähem kui plaanitud, kuid viimastel aastatel on olukord paranenud.

Foto: Toomas Tatar

Kaitseväe üksuste lahinguvalmidust kontrollitakse planeeritult ja regulaarselt nii iga-aastaste suurõppuste käigus kui ka kitsama fookusega kontrollide käigus konkreetsetes üksustes. Õppused on kajastatud kaitseväe aastaplaanides ja väljaõppe- ja rotatsioonikavades ning on muutunud kaitsevõime arendamise lahutamatuks osaks.

Kaitseministeerium ja kaitsevägi nõustusid auditis tehtud järelduste ning soovitustega.

Aastatel 2013–2016 on kulunud riigikaitsele 1,6 miljardit eurot (keskmiselt 400 miljonit eurot aastas). 2017. aastal on planeeritud kaitse-eelarve 482 miljonit eurot. Kaitse-eelarve planeerimise piirsumma on alates 2012. aastast 2% sisemajanduse koguproduktist. Kaitsekulude püsimine 2% tasemel sisemajanduse koguproduktist annab võimaluse hoida kaitse-eelarves personali-, tegevus- ja investeeringukulud enam-vähem võrdsel tasemel. See tähendab, et peale palgakulude on piisavalt raha väljaõppeks ning kaitseväelastele uue varustuse ja relvastuse hankimiseks.

12 KOMMENTAARI

k
Kuu Uurija 9. veebruar 2017, 12:42
Sõja korral ei ole mõtet minna sõdima mingi maalapi pärast või abstraktselt Eesti pärast, minna tuleb oma perekonna pärast, lähedaste pärast, kes kaitset vajavad ohu eest. Siis on ka motivatsioon võidelda oluliselt suurem.
n
Nii 8. veebruar 2017, 18:23
Loen kommentare ja mõtlen, et sellise märgpükste eest kes siin kommivad sõtta ei läheks. Aga vaenlane austab neid kes vastu hakkavad. Kui lähen, siis ...
(loe edasi)
Loe kõiki (12)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee