Arne Lokk saab lõpuks abielusõrmuse sõrme!

"Saksamaal on soe, 20 kraadi," helistas Arne Lokk eile, paar tundi enne käeproteeside saamist Saksamaalt koju emale. Kui mõlema käe kauaoodatud proteesid - neist parem elektrooniline -, paika saavad, võib teda juba nädalavahetuseks koju oodata.

"Tervis on korras, kõik näib laabuvat. Tulevikus saan ise pliiatsit käes hoida ning enda eest allkirju anda," väljendas Arne Lokk, 28, oma rõõmu läbi mobiiltelefoni "Õhtulehele". Arne siiski möönis, et väga ruttu need asjad ka ei tule: "Kuna olen pime, võtab õppimine oma aja."

Saksamaale sõitis ta koos oma noore udmurdist abikaasa Nata?aga, 22, juba aprilli keskpaigas. Lisaks uutele kätele saab Arne sealt ka silmaproteesid ehk kunstsilmad. Kui Eesti arstid võtsid Arnelt lootuse veel kunagi midagi näha, siis sakslased lubavad tal mõne aasta pärast ühe silmaga ka valgust näha.

"Meditsiin areneb ja areneb. Loodan kunagi veel nägema hakata," unistab Arne ja lisab samal toonil: "Tagasi Eestisse tulles olen nagu uus inimene."

Arne Loki raviks kuluva raha 200 000 Saksa marka (1,6 miljonit Eesti krooni) kogusid sakslased Arne ajalehekuulutuse peale. Heade sakslaste annetuste eest on ta juba neli korda Saksamaal ravil käinud ja hambad suhu ning kunstsisekõrva külge saanud.

"Kõige enam on mul abi siiski oma naisest," tunnistas Arne "Õhtulehele". "Eks ka meil, nagu paremateski perekondades, on probleeme, kuid saame hakkama. Nata?a püüab mind mõista ja aidata. Kui saan käed, ehk saan siis lõpuks abielusõrmusegi sõrme panna!"

Septembrist hakkab Arne koos abikaasa Nata?aga õppima Sotsiaal-Humanitaar Instituudis psühholoogiat. Mõtte õppida ja just psühholoogiat sai Arne ühelt sakslaselt, kes Teises maailmasõjas käed ning silmad kaotas. Mees elutahet ei kaotanud ning õppis ülikoolis juristiks.

Arne saab psühholoogiameti selgeks tasuta, abikaasa 15 000kroonine aastamaks tuleb aga Lokkidel endil tasuda. "Raha tuleb leida," ütles Arne oma rahaliste võimaluste kohta.

"Meil on naisega plaan, et viie aasta pärast, kui kooli lõpetame, hakkame koos tööle," unistab Arne. "Loodan, et saan inimesi nende muredes aidata. Ehk oskan neid teistest paremini mõista."

Et noorpaar otsustas lähiaastad õppimisele pühendada, lükkub lapsesaamine edasi.

"Arne ütleb ikka, ära muretse ema, ega nad tulemata jää," naerab Arne Lokki ema Lidia ja tunnistab, et poeg on pärast abiellumist kõvasti muutunud.

"Elutahet on tal sisse tulnud ja tunne, et ta on kellelegi vajalik, on Arne jälle tasakaalukaks inimeseks teinud," on ema poja edusammude üle õnnelik.

Ema kinnitab, et kõige enam tunneb Arne rõõmu kunstsilmade üle. "Ta teab, et see on üks samm valgusele lähemale," ütleb ema. Tema sõnul näevad kunstsilmad välja sedavõrd ehtsad, et võõras inimene ei pruugi valesilmadest arugi saada.