Eesti uudised

Eestis on ligi 150 tuulegeneraatorit, mida pole võimalik õnnetuse korral kustutada.

Mis saab, kui tuulegeneraator süttib põlema? (4)

Liis Vaksmann, 8. veebruar 2017, 10:09
PÕLENUD: 2015. aastal Tüükri külas põlema süttinud tuulegeneraator Foto: Mari Luud
„Tuulegeneraatorid on projekteeritud ilma kustutussüsteemideta ja kui see süttib põlema, siis põleb maha. Meie ei ole seda võimelised kustutama,“ räägib Päästeameti päästetööde osakonna juhataja olukorrast, kui Eestis peaks süttima järgmine tuulegeneraator.

Esmaspäeval kirjutas Soome Yle Uutiset, et sealne õnnetuste uurimise komisjon on arvamusel, et ka tuulegeneraatoritel peaksid olema peal kustutussüsteemid ja rohkem tuleohutusnorme, kuna päästjatel ei ole õnnestunud põlevatele tuulegeneraatoritele kuidagi ligi pääseda.

Ka Eestis süttis 2015. aasta aprillis Lääne-Viru maakonnas asuvas Tüükri külas põlema 3 miljonit eurot maksnud tuulegeneraator, mis süütas ühes sädemetega kahel pool maanteed 3000 ruutmeetri ulatuses kulu. Kui aga peaks süttima järgmine, siis millised on meie päästjate võimalused tulekahju kustutamiseks?

PÕLENUD: 2015. aastal Tüükri külas põlema süttinud tuulegeneraator Foto: Mari Luud

Samal teemal

Päästeameti päästetööde osakonna juhataja Heiki Soodla tõi välja, et antud küsimusega on Päästeamet tegelenud juba pikalt. „Kui tuuleparke hakati Eestisse ja ka mujale Euroopasse rajama, siis keegi selliseid probleeme ei teadvustanud kuna generaatorid on projekteeritud selliselt, et tulekahju kui sellist ei juhtu. Praktika näitab aga midagi muud, näiteks Saksamaal on varasemalt toimunud põleng, Eestis üks ja Soomes juba mitu,“ räägib Soodla.

„Tuulepargid on konstrueeritud selliselt, et neil ei ole statsionaarset kustutussüsteemi ja maa pealt ei ole võimalik neid kustutada. Meil oli 2015. aastal laua taga Eesti Tuuleparkide Assotsiatsiooni liikmed, kus arutasime seda teemat, ja meile anti konkreetne sisend, et kui tuulepark läheb põlema, siis see on aktsepteeritud äririsk. Ehk siis kui see süttib, siis see põleb maha. Meie ei ole võimelised seda kustutama,“ tõdeb Soodla ja toob näite Soome 2004. aasta põlengust. „Soomes kasutasid päästjad tule kustutamiseks helikopterit. Uhasid tulekoldele 24 tonni vett, kuid kustutusefekt oli olematu. Põleng toimus üleval gondli sees, kus oli üle 600 liitri trafoõli ja sinna ei pääse vesi lihtsalt ligi. Vesi voolab mööda generaatori väliskülge maha ja sees toimub põlemine edasi,“ toob ta näite.

Heiki Soodla, Päästeameti päästetööde osakonna juhatajaFoto: Liis Vaksmann

„Tänane tulekustutustaktika seisneb põlenguala piiramises. Redelauto ega veejuga sinna ei ulatu ja uued tuulepargid, mis rajatakse, on eelinfo kohaselt veelgi kõrgemad kui praegused. Nii et me ei hakka kunagi sinnani ulatuma,“ tõdeb Soodla. „Nüüd kui küsida ekspertarvamust, kas peaksime norme muutma, et sinna mingisugused statsionaarsed kustutussüsteemid sisse projekteerida, siis esmalt tuleb vaadata selle sündmuse sagedust. Meie hinnangul võib seda ette tulle kord 25 aasta jooksul,“ toob Soodla välja. „Eestis on täna üle 100 tuuliku, lisaks ehitatakse neid pidevalt juurde. Kuni 60 tuulikut peaks meile juurde tulema lähiaastatel, mistõttu probleem meie jaoks suureneb,“ tõdeb Soodla.

„Kas ma sooviksin sinna kustutusseadmeid? Muidugi sooviksin, loomulikult ma tahaksin, et ei toimuks põlemise arenemist maapinnale või metsa. Samas on küsimus ka kulu- ja tuluanalüüsis. Ettevõtted kes neid toodavad, ettevõtted kes neid tuulikuid haldavad, need ei ole täna näinud selle kulutuse tegemise põhjendatust. Nad leiavad, et kui läheb põlema, siis täielik hävimine on aktsepteeritud äri risk. Samas Päästeamet näeb selgelt statsionaarsete kustutussüsteemide vajalikkust tuulegeneraatorites.“

Soodla soovib juhtida ka tähelepanu sellele, et tuulegeneraatori põleng on ohuks ka teistele generaatoritele. „See pillub põlevaid tükke, mis tähendab seda, et ühe generaatori põlenguga on võimalik, et läheb ka terve tuulepark. Ja nüüd peaks ettevõtja mõtlema, mis on tema äri risk. Ta kas loob sinna üles statsionaarsed kustutussüsteemid, või ta riskib sisuliselt terve tuulepargi hävimisega.“

Kasutusele on võetud tulekahjusignalisatsioon

Eesti Energia taastuvenergiaettevõtte Enefit Taastuvenergia juht Innar Kaasik tõi välja, et Eestis on 2015. a lõpu seisuga kokku 139 tuulegeneraatorit, koguvõimsusega 309 MW. „Möödunud aasta andmed on veel uuendamisel, kuid suuri tuuleparke lisandunud ei ole,“ kommenteeris Kaasik.

Kuidas on lood aga generaatorite tulekustutussüsteemidega, siis ütleb Kaasik, et tulekustutussüsteemi tuulikutel reeglina ei ole kuna: „Tootmisseadmed paiknevad väga kõrgel ning vett seadmete juurde juhtida on äärmiselt keeruline, kui viimastel aastatel on siiski üha enam kasutusele võetud tulekahju signalisatsiooni, et saada võimalikust tulekahjust võimalikult varakult teada.“

Samuti leidis Kask, et on väga väike võimalus, et üks põlev tuulegeneraator süütab teised tuulikud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee