Maailm

Ukraina võitlus Leninitega kulgeb edukalt (27)

Allan Espenberg, 4. veebruar 2017, 04:00
HÄMMASTAV MUUNDUMINE: Odessas asunud Lenini monument muudeti 2015. aasta lõpus Star Warsi pahalaseks, Darth Vaderiks.Foto: AFP / Scanpix
Alates väärikuse revolutsioonist sattusid ukrainlaste suurima viha alla kommunistlikud mälestusmärgid, millest suurem osa püstitati NSV Liidu võimude survel rahvalt nõu ja luba küsimata. Nõukogude võimu peamiseks sümboliks kujunenud Leninile püstitati Ukrainas tuhandeid monumente. Seetõttu asutigi kõigepealt postamentidelt maha kiskuma graniidist ja betoonist Lenineid.

Nõukogude riigi rajaja Vladimir Lenin (1870–1924) oli üks selliseid poliitikuid, kelle mälestusele pühendatud sambaid, büste ja muid skulptuure pidi olema NSV Liidu iga linna avalikus ruumis, kuid neid püstitati ka asulatesse, sealhulgas pisikestesse küladesse, staniitsadesse, auulidesse, kišlakkidesse.

HÄMMASTAV MUUNDUMINE: Odessas asunud Lenini monument muudeti 2015. aasta lõpus Star Warsi pahalaseks, Darth Vaderiks.Foto: AFP / Scanpix

Linnade-külade peaväljakutel kõrguvate kujude kõrval võis Leninit trehvata ka asutuste sisehoovides, punanurkades, sõjaväeosades, lasteaedades.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist tekkis tõsine probleem: mida hakata peale tuhandete Leninitega, mida kellelgi enam vaja polnud ja mis risustasid linnapilti.

Eriti puudutas see neid taasiseseisvunud riike, kelle ajalugu polnud tihedalt seotud Leniniga, kus temast lugu ei peetud ja kuhu ausambad olid püstitatud partei- ja riigiorganite käsul, mitte elanikkonna soovil.

Ukrainas hakati monumentaalse leniniaana vastu võitlema juba 1990. aastal. Tollal olid Lenini ausambad peagu kõigis Ukraina NSV linnades, asulates, külades, tehastes, ettevõtetes, koolides ja sõjaväeosades.

Leninile meeldis väga Ukrainas kõrguda, sest 1990. aastate alguses loendati Ukrainas umbes 5500 avalikku mälestussammast Leninile. Vaid Venemaal oli Lenini ausambaid rohkem.

Seetõttu pole ka imestada, et ukrainlaste eesmärk oli vabastada riik kommunistliku totalitarismi sümbolitest ja likvideerida kõik Nõukogude ajast pärit mälestusmärgid.

Esimene Lenini ausammas Ukrainas ja väidetavalt terves Nõukogude Liidus võeti maha 1. augustil 1990. aastal Červonogradi (Tšervonograd) linnas. Tollal sellest veel NSV Liidu ajakirjandus ei julgenud rääkida, kuid Vabadusraadio ja muude läänekanalite kaudu sai asi teatavaks kogu maailmas.

Uue hooga alates 2013. aasta lõpust

Lenini mälestussammaste mahavõtt Ukrainas sai uue hoo 2013. aasta detsembris. Esimesel kuul tõmmati maha vaid kolm Leninit, kuid rekordsaavutuseni jõuti veebruaris 2014, kui kogu Ukrainas demonteeriti 376 ausammast.

Seejärel hasart veidi rauges, kuid sama aasta suvel algas Lenini vastase võitluse uus laine, kui ette võeti Lõuna- ja Ida-Ukraina Leninid, teiste seas ka Donetski ja Luganski oblast. Järgmine rekord püstitati 2016. aasta veebruaris, kui ühes kuus tõsteti maha 52 Lenini kuju.

On paslik märkida, et suurte, raskete, massiivsete monumentide mahavõtt polnud kerge ülesanne. Mõnikord jahmerdasid kümned või isegi sajad ukrainlased koos rasketehnikaga ausamba kallal lausa mitu päeva, enne kui kuju suudeti postamendilt maha tõmmata ja tükkideks lõhkuda.

Mõni kunstiteadlane muretses, et seesuguse puhastusega võib kaduma minna ka selliseid, millel on kunstiline väärtus.

Ukraina mäluinstituudi direktor Volodomõr Vjatrovõtš märkis vastulauses, et Lenini ausammaste säilitamine demokraatliku riigi avalikus ruumis nende kunstiväärtuse pärast on sama nõme kui kaunistada Saksamaa tänavad ja pargid haakristide ja Hitleri ausammastega.

Mõnikord võib Lenini monumendi hävitamine tuua kaasa suuri avastusi. Näiteks Krõvõi Rigi linnas leiti pärast Lenini kuju mahavõttu iidse kiriku vundament, kust tuli välja ka vanu münte. 19. sajandil ehitatud kiriku olid bolševikud hävitanud umbes 80 aastat tagasi ja selle jäänused jäid mulla alla, kust muuseumi töötajad kiriku nüüd välja kaevasid.

21. mail 2015 jõustus seadus kommunistliku režiimi propaganda keelustamisest Ukrainas, mille kohaselt tuli poole aastaga demonteerida kõik Leninile ja teistele Nõukogude riigitegelastele püstitatud ausambad.

Novgorod-Siverskõi linna Lenin polnudki viimane

Eelmise aasta 24. oktoobril teatasid paljude riikide, sealhulgas Eesti meediakanalid, et Novgorod-Siverskõi linnas Tšernigivi oblastis tõmmati maha mälestussammas Leninile, mis olevat olnud viimane omataoline Ukraina keskvõimu kontrolli all oleval territooriumil.

Hõisati, et leninisadu on lõppenud ja kõik Ukrainasse aastakümnetega püstitatud Lenini ausambad on demonteeritud. Tegelikult polnud olukord sugugi selline, nagu välja paista lasti.

Kõigepealt vaatame üle, mis toimus Novgorod-Siverskõi linnas. Sealne Lenin oli püsti seisnud üllatavalt kaua, sest leninisaju algusest saadik ei olnud seda puudutatud ja linnavõim ei kiirustanud dekommuniseerimisseadust (kommunismivastast seadust) täitma.

Kuid aktivistid ei jätnud jonni ja käisid võimumeestele pinda. Väidetavalt olevat aktivistid tahtnud monumendi iseseisvalt maha võtta ja selleks tellinud koguni kraana, kuid võimud jõudsid neid ennetada ja viisid ise monumendi minema.

Kuu aega hiljem täpsustati, et kuigi kõik Leninid on suuremates linnades maha võetud, ei olnud varem arvesse võetud külade ja tehaste territooriumidel asuvaid monumente, seetõttu oli mitusada Leninit ikka veel oma endisel kohal alles.

Kui varem räägiti Novgorod-Siverskõi ausambast kui viimasest Leninist suurlinnas ja rajoonikeskuses, siis hiljem rõhutati, et tegu on siiski ühe viimase ausambaga suurlinnades.

Novgorod-Siverskõi linnapea Oleg Bondarenko pani oma linnas demonteeritud Lenini monumendi miljoni grivnaga (ca 35 000 eurot) müüki, kuid huvilisi polnud. Kui ka edaspidi ei õnnestu ostjat leida, siis saadetakse kuju ümbersulatamisele, sest see sisaldab 4,5 tonni värvilisi metalle.

Eelmise aasta novembriks oli Ukrainas 35 viimase kuuga demonteeritud 1234 Lenini ja 300 teiste bolševike juhtide monumenti, alles oli veel umbes 260 Lenini skulptuuri. Teistel andmetel oli selleks ajaks alles veel 579 Leninit, neist pooled asuvad okupeeritud aladel – Krimmis ja Donbassis.

Šepetivka linnas muudeti mahavõetud Lenini mälestussammas häbipostiks Venemaa poliitikutele. Eriti häbistati sellega üht Venemaa tippnaispoliitikut – Valentina Matvijenkot –, kes on Šepetivkast pärit, kuid õigustas Krimmi annekteerimist. Loomulikult leidis häbipostis endale koha ka Vladimir Putin.

Mõned ausambad purunesid maha võttes kildudeks. Nii juhtus näiteks Harkivis, kus Lenin kisti maha 2014. aasta septembris. Lenini ausammas Harkivi Vabaduse väljakul oli Ukraina üks suuremaid: ausamba kogukõrgus oli 20 meetrit ja Lenini pronkskuju kõrgus 8,5 meetrit.

Paljud Lenini ausambad on ka jäljetult kadunud, kusjuures "kõndima" on läinud eeskätt sellised monumendid, mis on tehtud pronksist või teistest väärismetallidest. Näiteks ainuüksi Kiievist on kadunuks tunnistatud seitse mälestussammast.

Nižõni linnas 2014. aastal demonteeritud Lenini kuju autor oli Ukraina kuulus skulptor Oleksandr Kovaljov (1915–1991). Seetõttu otsustas linnavalitsus panna 1,2 tonni kaaluva ausamba oksjonile ja võitjasumma pakkujale antakse pealekauba ka võimas postament.

Lenini müügist saadud raha eest tahetakse panna püsti aga monument, mis on pühendatud Ukraina patriootidele, riigi territoriaalse terviklikkuse ja iseseisvuse eest võitlejatele.

Dekommuniseerimisseadus

Kommunistliku ja natsliku režiimi hukkamõistmise seadus jõustus Ukrainas 2015. aasta mais. Seadus näeb muu hulgas ette Nõukogude riigi- ja parteitegelaste auks nimetatud linnade ja tänavate ümbernimetamist.

Ukraina mäluinstituut avaldas nimekirja 520 isikust, kelle tegevus kuulub dekommuniseerimisseaduse pädevusse ja kelle nimed peavad kohanimedest kaduma.

Viimase uuendusena tahetakse Ukrainas vabaneda punastest riigipühadest. Esijoones käib jutt 1. maist, 8. märtsist ja 9. maist, mis on saadud pärandina nõukogude ajast. Lähiajal kavatsetakse küsida selles suhtes rahva arvamust.

Näiteks 23. veebruarist kui armee sünnipäevast on Ukrainas juba lahti saadud. Mäluinstituudi arvates pole põhjendatud 8. märtsi (naistepäev) ja 1. mai (töörahvapüha) tähistamine riigipühana, kuid 9. mai (võidupüha) asemel peaks euroopaliku traditsiooni kohaselt pidupäevaks olema hoopis 8. mai.

Leninist saab vormida teisi tegelasi

Odessa Lenini monument muudeti 2015. aasta lõpus Star Warsi pahalaseks, Darth Vaderiks. Nii otsustas skulptor Oleksander Milov, kelle arvates pole kommunistlikke mälestusmärke vaja hävitada, vaid neid tuleks hoopis moderniseerida. Ühe võimalusena pakkus ta välja variandi, et Leninid muudetaks nõukogude multikakangelasteks.

Teine Odessa linnas kõrgunud kümnemeetrine Lenini graniitkuju otsustati terveks jätta ja paigutada vabaõhumuuseumisse.

Zaporižžja Lenini postamendile aga soovitati püstitada mälestusmärk Simbale multifilmist "Lõvikuningas". Teise variandina on plaanis rajada Lenini ausamba asemele amfiteater suure väljaku ja vaateplatvormiga.

Praegu on Harkivis käimas konkurss, mida ehitada Lenini endise ausamba asemel Vabaduse väljakule. Esitati 29 projekti, mille seast valitakse võitja veebruari lõpuks.

Mõne monumendi kõrgus on kõigest kolm meetrit, kuid on ka 135 ja 175 meetri kõrguseid. Kaks projekti on eriti kõrged, sest näevad ette lifte ja vaateplatvorme. Veel on soovitatud väljakule rajada purskkaevusid, kohvikuid, vaatemänguplatse või rõhutada obeliskiga linna teadus- või tööstuspotentsiaali.

Sumõ linnas asunud Lenini pronkskujust tehti aga ausammas maailma kiireimale käijale, kahekordsele olümpiavõitjale Volodõmõr Golubnõtšõile. See skulptuur avati mullu juunis.

Zaporižžja oblastis Matvijivka külas talitati hoopis iseäralikult. Kui oblastist saabus korraldus Lenin maha võtta, ei asunud külavanem kiirustama, vaid otsustas pärast nõupidamist monumendist teha Ukraina kirjandusklassik Tarass Ševtšenko.

Nii palgatigi rühm arhitekte, kes nädal aega monumendi kallal askeldasid. Nüüd seisab Lenini asemel külaväljakul Ševtšenko skulptuur.

UUE HOOGA: 8. detsembril 2013 võttis rahvas Lenini kuju maha Kiievi kesklinnas. Pärast seda algas Lenini mälestussammaste likvideerimine terves riigis uue hooga. Foto: Reuters / Scanpix

Ka Krimmis püütakse Leninitega võidelda

Leninisadu on jõudnud otsaga ka annekteeritud Krimmi, kuigi seal nõuab käe tõstmine Lenini vastu ülisuurt julgust, sest Venemaa ei salli Lenini mõnitamist silmaotsaski. Ka praegused võimud nimetavad Lenini monumente pühaks ja sellele kallalekippujaid vandaalideks.

Ometi nähti Sudaki linnas mullu oktoobris suurt vaeva Lenini mälestussamba kallal: see oli postamendilt alla tõmmatud ja seejärel mitmeks tükiks purunenud. Monument oli linnaparki püstitatud 1930. aastal. Teise maailmasõja ajal Lenini monument küll hävis, kuid 1955. aastal see taastati ja 14 aastat hiljem kuulutati ajaloo ja monumentaalkunsti mälestusmärgiks. Linnavõimud lubasid Lenini ausamba taastada ja selle lõhkujad vangi saata.

Krimmis pälvis eelmisel aastal tähelepanu kunstniku Maria Šimtšuki suguakt Lenini ausambaga. «Tahtsin kuidagiviisi ausambaid elustada ja pakkuda neile armastust, sest väga sageli asuvad nad väljaspool meie vaatevälja, sealhulgas ka seksuaalset vaatevälja.

Need monumendid on nii kenad, et unustad kõik muu siin ilmas,» selgitas kunstnik oma seksisoove. Tema meelest on eriti erootiline Lenin oma kiilaka pea, punalipu ja tüüpilise fallosliku kujuga. Kohalikud kommunistid nägid kunstnikus aga pühaduse teotajat ja nõudsid tema saatmist hullumajja.

Kui eelmise aasta jaanuaris õhiti Lenini ausammas Donetskis, ei kulunud kaht nädalatki ja restaureeritud Lenin pandi keskväljakule taas püsti. Kuna seda piirkonda valitseb Venemaa toetatav Donetski rahvavabariik, siis Lenini monumentide hävitamist peetakse seal terroriaktiks ega andestata.

Samal teemal

21. aprill 2016, 06:00
Venelased: Lenin tuleb maha matta
27. veebruar 2016, 06:00
Legendaarne Lenini mahavõtja Harri Henn läks taevastele võitlusradadele
21. veebruar 2015, 07:00
Kas mausoleum vabaneb Leninist kunagi ka lõplikult?
21. jaanuar 2015, 12:47
VIDEO: kunstnikud viskasid Lenini mausoleumile pühitsetud vett ja hüüdsid: "Tõuse ja mine ära!"

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee