Riigihalduse minister Mihhail Korb.Foto: Teet Malsroos
Toimetas Kristin Aasma 31. jaanuar 2017 17:15
Valitsus kinnitas täna kõigi seitsme kohanimevaidlusega liitvalla nimed ja ühinemisotsused. Uute kohalike omavalitsusüksustena on kinnitatud nii, nagu kohalikud omavalitsused soovisid. Kinnitati Hiiumaa ja Mulgi vald ning kohanimenõukogu ettepanekuna Rõuge, Kehtna, Haljala, Toila ja Võru vald.

Koos tänasega otsusega on valitsus kinnitanud 46 uue valla moodustamise. Viimase seisu järgi on Eestis alles 102 omavalitsust – 85 valda ja 17 linna, edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Valitsus pidas kohanimede üle tõsist arutelu ning kaaluti kõiki variante – nii kohanimenõukogu ettepanekuid ja soovitusi kui ka omavalitsuste endi arvamusi. "Igatpidi austame kohalike omavalitsuste otsust nime valiku osas. Mõistame, et väga tihti võis nimi olla ühinemiskokkuleppe üheks osaks, aga viie ühineva valla puhul otsustas valitsus võtta arvesse nimekomisjoni ettepanekut. Usun, et tegime võimalike variantide seast parima valiku," ütles riigihalduse minister Mihhail Korb.

Peaminister Jüri Ratas tunnustas kõiki inimesi, kes haldusreformi vabatahtlikku etappi panustanud on. "Valitsuskabineti otsusega lõppeb haldusterritoriaalse reformi esimene etapp, millega liitus vabatahtlikult ligi 75 protsenti omavalitsustest. Ma tahan siinkohal tunnustada kõiki omavalitsusjuhte, volikogusid ja oma arvamust avaldanud kohalikke elanikke, kes panustasid, et leida oma kodukohale parimad lahendused."

Rääkides haldusreformist nentis peaminister, et nii riigi kui kõigi Eesti inimeste huvi on moodustada piisava haldus- ja finantsvõimekusega omavalitsused, millega kaasneb teenuste parem kättesaadavus ja omavalitsuste suurem otsustusõigus. "Koos lisanduvate õiguste ja ülesannetega suureneb loomulikult ka finantsautonoomia ja eelarveliste vahendite osakaal, mida omavalitsused on kaua oodanud," ütles ta.

Haldusreformi järgmine etapp näeb ette, et hiljemalt 15. veebruariks teeb valitsus nendele omavalitsustele, kes ei täida 5000 elaniku kriteeriumi, ühinemisettepaneku. See puudutab ka seni kinnitatud ühinejaid, kus vajalik rahvaarv ei ole täis. Seejärel saavad omavalitsused kolme kuu jooksul, kuid hiljemalt 15. maiks, esitada valitsuse ettepaneku kohta omapoolse arvamuse. Alles pärast nende läbivaatamist teeb valitsus ühinemiste osas lõpliku otsuse.

Samal teemal

Kommentaarid  (13)

Kas 2. veebruar 2017 10:54
kohalikele omavalitsustele jääb üldse õigusi,kui nad isegi oma nime ei saa valida?Tuleb küsida riigi ristiisalt. Varsti määrab ristiisa isegi su lapsele nime. Kui inimesed ei võta nime omaks, kasutatakse endiselt vana, tekib ettearvamatu segadus.
hh 1. veebruar 2017 10:10
ikka tuleb fantaasia töökle panna ja võtta nimi mis ei tule tuttav ette kellelegi.
Olid meil Eestis ju ilusate nimedega kolhoosid Punalipp, Viljamsi nimeline, Lenini nimeline Sirp ja Vasar...
Aga meil kakeldakse ja ei saada vanast lahti, ikka need vanad tüdimuseni tuttavad kohanimed, mis juhatavad kohe kohale...
vana inimene 2. veebruar 2017 10:39
Tuleb tuttav ette. Minu kodulinnas sai üks peatänav 21.juuni tänava nime. Seda nime ei kasutanud keegi, oli Lai tänav ja kogu lugu. Ma ei tea siiani, mis juhtus 21.juunil ja ega see teadmine targemaks ka ei teeks.
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS