Krimi

ÕHTULEHT KOHTUS | Kuidas tapsid vennad Pärnu taksojuhi ja mis plaanid meestel Eestis veel olid? (48)

Liis Vaksmann, 30. jaanuar 2017, 17:34
KOHTUS: Filip-Artur Hiienurm (vasakul) ja Benjamin Hiienurm Foto: Teet Malsroos
Täna jätkus Pärnu maakohtus istung alaliselt Inglismaal elanud vendade Filip-Artur (21) ja Benjamin Hiienurme (19) brutaalse mõrvatöö üle, kust tuli arutusele taksojuhile tehtud lahang ning prokuröri katse esitada kohtule noormehi iseloomustavad tõendid.

Esmalt kutsuti rääkima Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) vannutatud ekspert Heldi Kase, kes loetles tapetud taksojuhi Lembitu kehalt ekspertiisi tehes kokku 95 vigastust, millest kaks olid eluohtlikud. "Torke-lõikehaavad, lõikehaavad, nahaalused verevalumid, nahakriimustused, torkehaavad,“ loetles Kase Lembitu kehale tekitatud vigastuste liike ja tõi välja, et eluohtlikeks vigastusteks olid parempoolse kopsu vigastus ja vasakpoolse unearteri vigastus kaelal. Mis järjekorras hoobid tehti, pole võimalik öelda kuna vigastused tekitati lühikese aja jooksul.

Samal teemal

Lembitu tapmisel kasutati kahte relva – nuga ja kruvikeerajat. "Lõikevahendit iseloomustab kaks lõiketera, millel ei ole sellist tüüpilist noaselga,“ iseloomustas Kase üht Lembitu surmamiseks kasutatud vahendit. "Vasakul pool õlal ja vasakul õlavarre osas olid aga sellised vigastused, mis ei olnud tekitatud torke-lõikevahendiga, ja sellel vigastusel on nelinurkne kuju. Eseme ristlõige pidi olema ristikujuline, kuid ekspertiisi tegemise ajal ei osanud ma seda öelda, millega võib olla see tekitatud,“ nentis Kase.

Kuna Lembitu kehal olevad vigastused on suunaga nii paremalt vasakule kui vasakult paremale, seljatagant ülevalt alla ja samuti jalgade piirkonnas on vigastused suunaga alt üles, siis see näitab Kase sõnul seda, et kannatanu on üritanud liikuda ja oma asendit muuta. "Ja jalgade piirkonnas olevad vigastused, mis on suunaga alt üles, on võimalik tekitada siis kui kannatanu on olnud pikali – kaitseb ennast näiteks jalgadega,“ põhjendab ta. "Kuna vigastused on ka jala tagumisel pool, siis kannatanu võis vahepeal olla ka kõhuli. Kindlat asendit öelda ei saa, aga vigastuste rohkus ja erisuunalisus näitab seda, et kannatanu on püüdnud end liigutada, ennast kaitsta ja on olnud erinevates asendites.“

Vigastused Lembitu paremal käel räägivad sama: mees püüdis end tõenäoliselt rünnaku eest kaitsta. "Kohtumeditsiinis räägitakse, et kui on sõrmede vahel, sõrmedel, labakätel ja peopesas esinevaid vigastusi, siis on tegemist enesekaitse vigastustega. Need on tekkinud sellisel juhul, kui inimene haarab noast või torke-lõikevahendist ja püüab sellega kaitsta oma teisi kehaosi,“ toob Kase välja ja viitab, et tõenäoliselt polnud Lembit võimeline peale seda end kätega kaitsma. "Kõõluste vigastustega ei ole võimalik enam end kaitsta, sest sa ei saa enam millestki kinni haarata. Sõrmed on juba läbi lõigatud.“

Enesekaitsele võivad viidata ka vigastused Lembitu jalgadel. "Parema jala kõõlused olid läbi lõigatud ja põlveliigese funktsioon puudus, mis tähendab, et ilma kindla toeta ta liikuda ei saanud. Lisaks paremal üleval lõige, mis vigastas säärelihast. Need vigastused on tekitatud suunaga tagant ette ja nende vigastuste järgi peaks kannatanu olema kas kõhuli asendis või selili, tõstetud jalgadega.“

Saadud hoobid tõid endaga kaasa suure verekaotuse. "Kõik torke-lõikehaavad tekitavad või toovad endaga kaasa verejooksu. Siin ei saa öelda, et suurem haav tooks endaga kaasa ka suurema verekaotuse. Näiteks peas on hästi palju veresooni, seega need kannatanu peavigastused tõid endaga ka suure verekaotuse ja teadvusekao.“

"Tulid Eestisse relvi ostma"

Peale eksperdi kuulamist esitas prokurör Gardi Anderson kohtule taotluse esitada vendi iseloomustavad tõendid. "Ma palun menetlusseadustiku alusel kohtul määrata täiendavate tõendite kogumist. Nimelt on süüdistatavad andnud oma ütlusi esmakordselt alles kohtuistungil ja seejuures on nad oma ütlustes esitanud väiteid, mida ei olnud varem võimalik kontrollida, ja neid ütlusi on nüüd käesolevaks hetkeks vaja kontrollida, kuivõrd nad on andnud ütlusi, mis sisaldavad endas vastuolusid ja tegelikult on nad andnud valeütlusi esitades valeväiteid ja kohtule esitatud tõendite alusel ma soovin ümber lükata süüdistavate seisukohad, et teatud küsimustes nad ei räägi tõtt,“ tõi Anderson välja. Ta juhtis tähelepanu, et õigluse nimel on tal korrektne esitada tõendid selle kohta, mis tema hinnangul lükkavad ümber süüdistavate ütlused. "Kohus peab teadma, millised süüdistavate ütlused on valed, kuna vastasel juhul jäävad kohtus kõlama valeütlused ja kohtul on ainuke võimalus tugineda nendele ütlustele, mida nad on öelnud,“ põhjendas prokurör.

Anderson juhtis kohtu tähelepanu, et 9. jaanuari kohtuistungi protokollis vastab Filip-Artur Hiienurm prokuröri küsimusele, kas Eestisse tulemise eesmärk oli osta ka relvi, mille peale noormees ütles, et midagi sellist ei ole olnud. "Soovin esitada kohtule tõendeid, et Eestisse tulemise eesmärk oli muuhulgas ka osta päris relvi. Selle eesmärgi nimel nad tegutsesid kogu Eestis olemise aja,“ põhjendas Anderson ja viitas, et antud informatsioon on isikuid iseloomustav asjaolu. "Nad on andnud ütlusi, mis ei lähe kokku nende antud ütlustega.“

Lisaks soovis Anderson esitada kohtule ka mobiiltelefonidelt saadud päringud, mis näitab isikute liikumist alates Eestisse tulekust kuni siit lahkumiseni. "Nimetatud päringust on näha, et nende liikumine on seotud relvade ostmisega,“ põhjendas Anderson, kuid kohus ei võtnud taotlust vastu.

48 KOMMENTAARI

o
otsus: määrata poomine rahva nähes 5. veebruar 2017, 23:51
ja nii tulekski teha kui riigis pole iivet , siis on see ka üks, turvalisuse puudumine. need eluaegsed tuleks kõik lõpetada süstiga. vabanevad rahad aga suunata suurperedele
j
jah. 2. veebruar 2017, 19:44
eesti seadused on sellised et eestlane peab kartma iga nurgataga oma rahvust .Sisserännanuid vööralt maalt tulnuid ei tasu üldse karta .Nemad ei lähe kellelegi nii sama teist tapma.nad on sõbralikud ja tahavad ainult rahlikult ja Eestis vabadust nautida. eestlane sööb eestlast.
Loe kõiki (48)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee