Eesti uudised

Kohtuveskid jahvatavad mõistlikku menetlusaega tasa ja targu (19)

Juhan Haravee, 29. jaanuar 2017 17:09
Aeg ei peatu: Viru maakohus sai tänavu täiendust ja Jõhvi kohtumajas on nüüd vaid üks kohtuniku koht täitmata. See annab lootust, et mõnegi istungi aeg võib varasemaks nihkuda.Foto: Google Streetview
Miks määratakse aastaid menetluses olnud kriminaalasjade kohtulikud uurimised veel aasta või paari taha? "Kohtunike ja kaitsjate hõivatuse tõttu ei saa praegu paraku põhiistungeid määrata varasemaks kui järgmisesse aastasse," selgitab kohtute pressiesindaja Kristina Ots olukorda Jõhvis.

Karistuspoliitikas tunnustatakse üldjuhul põhimõtet, et kui muudmoodi kuidagi ei saa, peab õigusrikkumisele järgnema karistus, mis on seda tulemuslikum, mida kiiremini see taunitava teo toimepaneku järel määratakse. Muidugi ei tohiks see teoreetiline arusaam viia põhjendamatu pealiskaudsuse ja kohtueelse või kohtuliku uurimise kvaliteedi languseni. Kui ikka vaja, siis tuleb aega varuda!

Kes kannatab, jõuab karistuse ära oodata!

Veidi vähem kui kaks aastat tagasi, 25. jaanuaril 2015. aastal leiti Eesti Energia Kaevanduste (praegune Enefit Kaevandused) maa-alusest šahtist kahe mürgistusse surnud kaevuri surnukeha. Läinud aasta lõpus saadeti Eesti Energia Kaevanduste ja kahe vastutava töötaja vastu esitatud süüdistus Viru maakohtusse.

Kohtuveskite jahvatamise nobedusse jäägitult uskuv Õhtulehe ajakirjanik tõttas selle nädala kolmapäeval Jõhvi kohtumajja, lootes saada osa lõpuks ometi algavast kohtupidamisest. Alles kohale jõudes avastas sulekurnaja, et Viru maakohtu kohtunik oli määranud hukkunud kaevurite eeldatavate süüdlaste protsessi alguse aasta hiljemaks ehk siis 25. jaanuariks 2018. Ka aastaarv väärib teinekord tähelepanu!

Kohtuteavet uskudes on sama kohtunik tänase seisuga oma ajaliselt kaugeima protsessi plaaninud 2018. aasta 7. novembriks. Siis peaks lõppema Valery Vasilievi süüdistuse kohtulik uurimine, kellele heidetakse ette raske tervisekahjustuse tekitamist ettevaatamatusest. Maksimumkaristusena võib Vasilievit süüdi mõistmise korral oodata üks aasta vangistust. Oodata ja võimalikes hingepiinades praadida tuleb tal aga esialgu veel peagu kaks aastat.

Selle aasta esimesel tööpäeval jõudis kohtusse ka 2015. aasta võidupühal Viru vanglas toimunud massilise korratuse korraldajatelele ja osalejatele esitatud süüdistus. Süüdistuse saanud 18-l Viru vangla vangil pole enam kaua oodata. Paadunud vennikesi, kes kukkusid pidupäeval märatsema, põhjendades asja vangla administratsiooni ebaõnnestunud toidujagaja valikuga (väidetavalt olnud homoseksuaal), ootab esimene kohtuistung ees juba järgmise aasta veebruari esimeses pooles. Kõnekäänd – kes kannatab, see kaua elab – ei ole käibel ainult vabaduses. Kummalisena selle ootamise taustal mõjub aga fakt, et vähemalt kaks väidetavat rahurikkujat on pärast massilist korratust juba vabastatud tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Nii on kohtulahendite registrist leitavates kohtumäärustes kenasti kirjas. Vanglal pole näiteks kohtumäärusega vabastatud 30aastasele Konstantin Sõtkole ja 28aastasele Artur Kindsikole midagi ette heita, distsipliiniga polnud vastavalt 2015. aasta oktoobris ja 2016. aasta septembris vabastatud meestel vähimatki probleemi. Nüüd aga selgub, et olid mässajad.

Loodame siis, et neile 2018. aasta veebruaris peetavale istungile ikka kohtukutse saadetakse.

Mõistlik menetlusaeg muudkui tiksub

"Kohus püüab tagada, et kõik kohtuasjad saaksid lahendatud mõistliku aja jooksul, kuid samas ei tohi kohtumenetluse kiiruse huvides rikkuda menetlusosaliste õigust asja õigele lahendamisele ning õiglasele ja erapooletule kohtumenetlusele," tõdeb Harju ja Viru maakohtu pressiesindaja Kristina Ots. "Samuti on kohus näiteks kriminaalasjade lahendamisel seotud prokuröride ja kaitsjate ajakavaga."

Otsa sõnul lahendatakse eelisjärjekorras seadusest tulenevad prioriteetsed kohtuasjad, nagu näiteks kohtuasjad, kus isikud viibivad vahi all.

Kohtumenetluse aja plaanimisel peetakse Otsa väitel silmas kogu menetluse kestust selle algusest lõpuni (arvestades võimalusel kohtumenetlusele eelnenud menetluse kestust). Samuti jälgitakse menetluse vastavust osaliste vahel kokkulepitud ajakavale ning seda, et menetluses ei esineks põhjendamatut tegevusetust.

"Võrreldes justiitsministeeriumilt Viru maakohtu kohta saadud statistilisi andmeid teiste kohtute andmetega, tuleb märkida, et Viru maakohtu üldised statistilised näitajad ei ole teistest kohtutest halvemad, vaid samal tasemel," kinnitab Ots. "Viru maakohus on aastaid töötanud olukorras, kus täitmata on kolm või enam kohtuniku kohta. See on ka üks põhjus, miks kriminaalasjade üldmenetluste lahendamise aeg on teiste kohtutega võrreldes pisut pikem. Kuid oluline on, et see aeg on pidevalt lühenenud.

"Alates 2017. aasta jaanuarist on Otsa sõnul Viru maakohtus ametis kaks uut kohtunikku ja täitmata on seni vaid üks kohtunikukoht, just Jõhvi kohtumajas."Konkreetsete menetluste kohta tuleb aga märkida, et kõik kõnealused kriminaalasjad on Viru maakohtu menetlusse tulnud 2016. aasta viimastel kuudel, st kohtumenetlus on kestnud vaid mõne kuu," selgitab Ots. "Kohtunike ja kaitsjate hõivatuse tõttu ei ole praegu paraku võimalik põhiistungeid määrata varasemaks kui järgmisesse aastasse. Kuid hoolimata sellest jälgitakse kohtunike koormust pidevalt ning kui ajaliselt võimalik, toob kohus istungiajad kindlasti varasemaks."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee