Maailm

Trumpi käes on nüüd kogu maailma suurimad saladused (38)

Tõnis Erilaid, 23. jaanuar 2017 04:00
CIA KUULAS TRUMPI: varem USA luurekogukonnale teravaid süüdistusi esitanud president Trump rääkis nüüd ülevoolavalt, kuidas ta neist lugu peab ja loopis kive ajakirjanduse kapsaaeda.Foto: AFP / Scanpix
USAs on seadusi, millest kodanikud midagi ei tea. On nimekirjad inimestest, keda kavatsetakse tappa ja toimikud välisriikide kõigi tähtsamate poliitikute ja kuulsuste harjumuste ning pahede kohta, kirjutab ajakiri Politico. Kõik need eriti varjatud saladused on nüüd president Donald Trumpi käsutuses.

Politico mainib siiski, et ühte dokumendibaasi pole varasemad presidendid kunagi tahtnud vaadata: selles on kirjas USA välismaal paiknevad luureagendid ja ka loetelu teiste riikide ametnikest, kes CIA või narkovastase võitluse agentuuriga koostööd teevad. Üldsusele on teada vähemalt üks anekdootlik juhtum, kui Panama president püüdis USA narkoagentuuri DEA töötajaid panna salajast küberprogrammi Matador kasutades uurima, kes on tema naise salaarmuke. 

Samal teemal

Keda tuleb tappa 

"Presidendi kasutada on andmebaasid, millesarnaseid ei ole käepärast ühelgi teisel inimesel maailmas," kirjutab Politico ja nõndanimetatud tuumakohver vastulöögi (või ka rünnaku) salakoodidega pole neist kaugeltki tähtsaim nagu ka riigi ja maailma olukorda kajastav raport, mis igal hommikul lukustatud kohvrikeses Valge Maja ovaalkabineti lauale jõuab.

Andmete kogumiseks on USA võimud kulutanud triljoneid dollareid, et poleks saladust, mida nende riigijuht otsuste vastuvõtmisel ei teaks arvesse võtta. Politico tuletab ka meelde, et lisaks tavapärasele kolmeastmelisele salastatuse tasemele on ka neljas – SAP ehk asjad, millest teab ainult president ja veel mõni juhtivtöötaja.

Kuigi poliitiliste salamõrvade korraldamine on presidendi korraldusega number 12333 keelatud, oli nii George W. Bushil kui ka Barack Obamal õigus anda korraldus surmavaks droonirünnakuks terroristideks arvatud inimeste vastu näiteks Pakistanis, Somaalias, Jeemenis, Iraagis ja Afganistanis. Kui palju inimesi selles tapetavate nimekirjas on, ei tea peale valitsuse keegi. Ja kui Trump tahab, siis võib ta koos asepresidendiga vaadata videot järjekordsest drooniga tehtud taparünnakust või lisada sellesse nimekirja uusi inimesi. 

Seadused, mida ei teata 

2015. aastal kui Obama kirjutas alla 30. direktiivi, panid Valge Maja tegemisi teraselt jälgivad inimesed tähele, et eelmine avalikkusele teadaolev direktiiv (Presidential Policy Directive ehk PPD) kandis numbrit 28. Mida ülisalajane PPD 29 ka ei sisaldaks, on see vaid üks tosinatest salastatud direktiividest, mida USA presidendid on allkirjastanud, kirjutab Politico. Kõik nad käsitlevad välis- ja sisepoliitilisi julgeolekuküsimusi. Teinekord ilmuvad nende pealkirjad, mistõttu on teada mitte nende sisu, vaid ainult olemus – rahvas saab teada, et neis on jutt tuumapoliitikast, võitlusest terroristidega, vahekorrast välisriikidega. Kuid osa, nagu PPD 29 on nii sügavalt salastatud, et neist ei tea avalikkus mitte midagi. "Neist kuuleme võib-olla siis, kui valitseb kas tõeline või väljamõeldud kriisiolukord," kirjutab Politico. 

Teave inimeste eraelust 

Juba mõnda aega tagasi polnud Valge Maja asukal mitmeski mõttes meeldivamat tegevust kui lugeda FBI koostatud raporteid välisriikide poliitikute – ja ka USA kuulsuste – kohta, millega J. Edgar Hoover presidente agaralt varustas, märgib Politico. Vähemalt teoreetiliselt sellist teavet FBI enam ei jaga, kuid CIA ja ka rahvusliku julgeolekuga tegelev NSA teevad seda siiski. Informatsiooni välisriikide poliitikute harjumustest (narkootikumid, seksuaalsed eelistused, varanduslik seis, korruptatiivsus, maffiasidemed jms) ei saa ainult president, vaid sellega varustatakse Politico andmeil ka USA suursaadikuid. Politico valib näite, et president teab nõupidamislaua taha istudes täpselt, kus ja kellega tema vastas istuv naftariigi prints eelmisel õhtul vallatles. See teave on mõeldud ainult presidendile, kuid Politico arvab, et Donald Trumpi impulsiivsust arvestades võib ta mõne eriti mahlaka seiga ka avalikkuse ette tuua või vähemalt kasutada neid andmeid šantaažiks.

Laupäevane visiit CIA peamajja

Varakult laupäevaks kavandatud külaskäigu põhieesmärk pidanuks olema CIA uue juhi Mike Pompeo esitlemine, kuid demokraatide vastupunnimine lükkas Pompeo ametissenimetamise esmaspäevale. Trump otsustas siiski luurajaid külastada ja esines umbes 400-le luureagentuuri Virginia osariigis Langleys paikneva peakorteri töötajale. Kuigi tema kõnet katkestasid aplausid ja tervitushüüded, polnud mõni anonüümselt ajakirjanikega kõnelenud luuraja üldse rahul. Trump kulutas CIA ülevoolava kiitmise kõrval suure osa kõnest ajakirjanduse materdamisele, süüdistades reportereid vaenulikkuses ja valeandmete levitamises tuues näiteks, kuidas Time valetas, kirjutades, et ovaalkabinetist on minema viidud Martin Luther Kingi pronksbüst. Ka polnud ta rahul, et vähemalt tema meelest oli inauguratsioonitseremooniat jälgimas kaugelt rohkem inimesi, kui kirjutati. Sõnagagi ei puudutanud ta naiste õiguste eest võitlejate (ja ühtlasi Trumpi-vastaste) marssi Washingtonis ja mitmel pool Ühendriikides, kus osales ajakirjanduse hinnangul sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid inimesi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee